Kvalitatiivne lähenemine Interpertivism - reaalsus on meie poolt konstrueeritud ja meid huvitab, kuidas ta on konstrueeritud? Võib kasutada mõlemat lähenemist: Realism reaalsus on objektiivselt olemas ja uuritav, kuid meid huvitavad teatavad süvamehhanismid ja seosed mis on protsesside taga ning neid ei saa alati numbrite keeles ja mõõdetavatena kirjeldada (vahel aga siiski saab). Kvantitatiiv vs kvalitatiiv Kvantitatiivne strateegia - paljude juhtumite uurimine ja nende pealt üldistuste tegemine, kasutades statistilisi analüüsitehnikaid Kvalitatiivne strateegia - väikese arvu juhtumite süvitsi uurimine, kasutades mitte- statistilisi analüüsitehnikaid Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks! Tsitaate meetodite õpikutest ...
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats
• Otsene • Pöördvõrdeline • Mittelineaarne • Teaduslik ühetähenduslikkus – NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos • N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük Meetodite taksonoomia • Lijphart (1971) eristab nelja peamist meetodit sotsiaalteadustes: – Eksperimentaalne meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil – Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil Eksperiment • Tõeline katse loodusteaduse tähenduses • Sisaldab kõiki kolme eksperimendi olulist komponenti: – Enne ja pärast mõõtmine – Võrdlusgrupid – Juhuvalik • Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel • Miinus: – Üldistamine ei ole alati võimalik – Laboratoorne ≠ reaalne
Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest lähtuvalt(sondeerivad, kirjeldavad, põhjuslikud) Projekti suuna järgi(andmekogumis, probleem, baas) Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE Füüsilisest isikust tarbijate vajadused:
uuring, mille tulemusi võivad kõik maksevõimelised soovijad vabalt osta (ka nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine - Strateegilised plaanid - Taktikalised plaanid - Andmebaasid 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid, võimalused; alternatiivsed otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui
või sündmusi uuringupäevikusse mehaaniline registreerimine -- uuritava protsessi toimumist registreerib mingi mehaaniline seade, näiteks kaupluse külastajate loendur või tele-mõõdik skaneerimisuuring -- uuringu tüüp, mille korral info registreeritakse triipkoodi lugemise teel, näiteks kodudes teostatavate ostu-ja tarbimisuuringute korral. Valimi moodustamine Valimite kasutamine Sõltumata esmaste andmete kogumiseks kasutavast meetodist (kvantitatiiv- või kvalitatiivuuring), peab uuringu teostaja otsustama, kas koguda andmeid uurimise all oleva üldkogumi igalt liikmelt või piirduda ainult osaga üldkogumist ehk valimiga. Üldkogumiks Üldisemalt võib vaadelda kolme erinevat meetodid: 1. Kõikne uuring. Kõikne uuring on üldkogumi kõigi elementide täielik statistiline loendus ehk tsensus. Näiteks on kõikse uuringuga tegemist rahvaloenduse puhul. 2. Valikuuring
uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali. Kõik uuringutulemused on tasuta kasutatavad kõikide turismiasjaliste jaoks. Eestis kasutatavad turismiuuringud on olemuselt peamiselt statistilisi trende iseloomustavad kvantitatiiv, ankeetküsitulustele tuginevad uuringud. Vähem kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ning uuritavate teemade ring on suhteliselt piiratud külastajauuringud, maineuuringud, potentsiaalse nõudluse uuringud. 74. Turismistatistika põhilised näitajad Maailma TOP10 sihtkohad 2008.a. Saabumiste osas (milj.): Prantsusmaa (79,3) USA (58) Hispaania (57,3) Hiina (53) Itaalia (42,7) UK (30,2) Ukraina (25,4) 47 Türgi (25) Saksamaa (24,9) Mehhiko (22,6)
Sotsioloogias on seda nimetatud ka kolmallika meetodiks, kuid sageli kasutatakse uurimisküsimusele vastamisel ka vaid kahte eri meetodit, eeskätt kvantitatiivset ja kvalitatiivset, mis täiendavad ja tõendavad Tõlke uurimine 163 üksteist ning aitavad esile tuua nõrki kohti või parandada puudujääke. Nii täiendavad näiteks tõlkimisprotsessi uurimisel üksteist tõlgitud tekst (pigem kvalitatiivne), klahvivajutuste salvestused (kvantitatiiv- ne) ning intervjuu tõlkijaga (kvalitatiivne). Selliselt trianguleeritud uurimuse puhul räägitakse ka metodoloogilisest triangulatsioonist (nt Jakobsen 2006). Kui kasutatakse sama meetodiga saadud eri tüüpi andmeid, nt valmistõlge ning tõlkimise ajal salvestatud klahvivajutused või silmaliigutused, on tegemist andmete triangulatsiooniga (Carl et al. 2011). Mõlemal moel lisab see uurimusele usaldusväärsust ning aitab tõlkimise ajal toimuvat paremini mõista. Tõlkija uurimine
annaabi.ee 
