iseloom oleneb teatud määral kasutatud tehnoloogiast, kuid termin ise viitab meediumile ja mitte konkreetsele muusikastiilile. Alates 1948. aastast on plaadimängijat kasutatud uute muusikastiilide loomiseks: alates lindimuusikast (1950. ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)“ Sämplimine; „Sämplimine, diskreetimine ehk kvantimine on signaalitöötluses pidevsignaali redutseerimine diskreetsignaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogsignaali, näiteks analoogse helisignaali, konverteerimine ajaliselt diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples) ehk digitaalsignaaliks.Sämpel tähendab sämplimisel aeg- ruumilise punkti väärtust või väärtuste hulka.“ „MIDI; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical
kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja
Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreeditud signaalile Fouriere teisendus. Diskreetse signaali spekter on algsignaali spektri perioodiliste korduste summa. Kui tahetakse sooritada
· · · · · Impulss-kood modulatsioon: · · · · Nyquisti teoreem, diskreetimissageduse valik: · Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus · Anaoogdigitaalmuunduse täpsus, x-bitine teisendus: · Kvantimine (Quantizing) 8-bitine teisendus lubab 256 võimalikku erinevat taset 16-bitine teisendus lubab 65536 võimalikku erinevat taset 24-bitine teisendus lubab 16777216 võimalikku erinevat taset 32-bitine teisendus lubab 4294967296 võimalikku erinevat taset Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus · · Ajaline tihendamine: Sageduslik tihendamine
Diskreetimisperiood ja -sagedus. Diskreetsignaali spekter, selle komponentide kattumine. Nyquisti reegel. Diskreetimisaeg ? kui nelinurkne ajaaken, selle Fourier' pööre ja spekter, signaali madalate ja kõrgete sageduskomponentide diskreetimistäpsus sõltuvalt ajaakna spektrist. [vaata | 29. Analoogsignaali kvantimine. muuda] Kvantimine ühtlase ja ebaühtlase sammuga. Kvantimismüra, selle efektiivväärtus (RMS). Siganaal- müra suhte sõltuvus kasutatud bittide arvust. Kvantimismüra spekter ja selle hälvete tõenäosusjaotus. Ühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemik on sama sammuvahega, st. iga samm on eelmisega sarnane.
(Hz). Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab diskreetidevahelist ajavahemikku Nyquist-Shannon-Kotelnikovi teoreem: •Kui signaali s(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant. • Vajalik diskreetimissamm Δt ≤ 1/(2B)t ≤ 1/(2B) • Põhiriba signaali korral diskreetimissagedus fs ≥ 2fm 61. Mis on signaali kvantimine Kvantimine on signaali väärtuste ümardamine määratud täpsuseni Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) Sidetehnikas on digitaliseerivaks signaaliks enamasti pinge u(t) Kvantimissammu väärtus q on määratud digitaliseeritava analoogpinge u(t) muutumispiirkonnaga (Umin kuni Umax) ning tulemuse kirjeldamiseks kasutatavate bitide arvuga nb alljärgnevalt
Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks 5 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve 6 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 7 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1
mõõdetakse mingil kindlal ajahetkel) saame pidevate väärtustega ajas muutuv signaal. Sample and hold – salvesta ja hoia. Kvanditakse ning selle mõõtetulemus pannakse kirja digitaalselt (tavaliselt kahendkoodis). Ümardamine – informatsiooni kadu – kvantimismüra (halvendab signaali kvaliteeti). Signaali-kvantimismüra suhe SNR = 6 dB/bit. Müra, mis lisandub on üsna väike. 8 Kvantimine – kondensaatori pingele pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne seade) ning mõõdetakse ära lõpliku täpsusega. Dünaamiline diapasoon – süsteemi või seadme puhul mingi parameetri (võimsus, voolutugevus, pinge, sagedus vms) lubatud maksimaalse väärtuse ja selle parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suht. x max Dünaamiline diapasoon= x min xmax
1,0,1,2). • f-orbitaalile (l=3) mahub neliteist elektroni. Aga juba alates neljandast perioodist tekivad ebaregulaarsused, mis on põhjustatud sellest, et mitmeelektroonsetes aatomites sõltub elektronide energia elektronidevahelise vastastikmõju tõttu samuti kvantarvust l. valentselektronide keskmine raadius kasvab liikudes rühmas allapoole ja kahaneb liikudes perioodis paremale. Schrödingeri mudel vs Bohri mudel: • Energia kvantimine on potentsiaaliaugus oleva elektroni liikumistpiiravate ääretingimuste loomulik tagajärg. • Sobib kõikide aatomite energianivoode kirjeldamiseks, mitte ainultvesiniku aatomi puhul. • Elektron ei oma orbiiti ja seepärast ta ka ei kiirga. Vastuoluklassikalise elektrodünaamikaga on leidnud loomuliku lahenduse. sõltumatud e ortogonaalsed. Liikumine on keha asukoha (koordinaatide) muutumine ajas. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha üleskirjutus on keha trajektoor
· Clockwise nurga positiivne suund (vaikimisi kellaosuti liikumisele vastassuunaline); · Direction... ilmutatakse nullnurga asukoha määramise alamaken. Joonestamise abivahenditeks ontihe, siis teda ei ilmutata). Koordinaatvõrgustikku saab koordinaatvõrgustiku kandmine joo-sisse ja välja lülitada klahviga F7 või seisundilati väljalt nisele ja kursori liikumise "kvanti-GRID (ekraani allservas). Kursori liikumise mine". Koordinaatvõrgustik on ek-"kvantimine" lubab kursoril liikuda mööda ekraani vaid raanil punktide massiiv käsugakindla sammu tagant. See samm, mis kummagi `LIMITS määratud piirides ja sellekoordinaattelje suunas võib ka erinev olla, on ette X- ning Y-telje suunalisi samme onantav käsuga käsu `GRID abil võimalik laiades piirides muuta (kui võrgustik on liiga 11 Joonis 6. `SNAP
silpidega: Järgnevalt on toodud Ikoonide kujutised, nende võtmesilbid ja väljakutsutavus sõrmis(t)e abil (kõigil ei ole) ning ikooni poolt juhitav tegevus. – INFER (Infer Constraints; [Ctrl] + [ ⇑ ] + [ i ] ) – objektide omavaheliste eriliste seoste juhtimine ([ ⇑ ] – sõrmistikul suur- ja väiketähtede vahetuse sõrmis); – SNAP [ F9 ] – kuvari kvantimine; – GRID [ F7 ] – võrgustiku kasutamine; – ORTHO [ F8 ] – täpselt püst- või rõhtsuuna kasutamine hiire abil; – POLAR [ F10 ] – täpse kalde all joonestamine; – OSNAP [ F3 ] – punkti asukoha määrang joonise geomeetria alusel; ÜLESANNE I Pinnatükk 182 – 3DOSNAP [ F4 ] – ruumiline punkti asukoha määrang joonise geomeetria alusel;
jõu, 9 libistuse, 173 juhtimine, 9 pingelangu, 173 239 kondensaator sundkommutatsiooniga, 14 kompensatsiooni, 86 nõudmiste esitamine, 55 kontaktor, 77 nurk korrektsioon eelnemis, 17 jada, 151 faasinihke, 16 kvantimine, 92 kommutatsiooni, 17 libistus, 169 tüür, 17 liigpingevabasti, 81 nurkdiagramm, 185 lisapinge, 173 operator lülitus Laplace, 140 kerge, 30 optimum raske, 30 eksponentsiaalne, EO, 150 lülitustabel, 126 moodul, MO, 150
annaabi.ee 
