Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste, kunsti ja teaduste sümboleid, mille eesmärk oli Berliini rahu ja õitsenguni juhtimine. Brandenburgi värava tipus on kvadriiga, mis on vanarooma neljahobuserakend, triumfivanker koos võidujumalannaga. (pilt!) Napoleon käskis omal ajal kuju Pariisi toimetada ning lõpuks sai ka tema lüüa, seega 1814.aastal tõi Preisi kindral Ernst von Pfuel kvadriiga tagasi Berliini oma õigele kohale. Sellest hetkest peetakse seda võidusümboliks ning kujule lisati kotkas, tammepärg ja raudrist. (pilt!) Mainimisväärne on ka see, et ei olda kindlad, kas lisati
5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. 6. RHODOSE KOLOSS Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. Koloss kahjuks hävis aastal 227 eKr, hävingu põhjuseks oli maavärin
mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja
Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse. (Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas
10 tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Aleksander Suur laskis Halikarnassose juba 333 eKr täielikult purustada, misjärel linn kaotas tähtsuse, aga Mausoleum säilis, teda ei kahjustanud ka piraatide rünnakud selles piirkonnas 62 eKr ja 58 eKr.
Pariislaste mälestuseks, kes tapeti ülestõusude ajal juulis 1830 ja 1848. Mitmed neist on maetud samba all asuvasse krüpti. Place du Chatelet Napoleon III ajast. Keskel on Võidu purskkaev 1858.a. nö. mõttetu mälestusmärk. SAKSAMAA Brandenburgi väravad Berliini peatänava Unter den Lindeni (Pärnade allee) klassitsistlikus stiilis auvärav. Ehitati 1788-91 Carl Gotthard Langhansi (1732-1808) kavandati järgi Friedrich Wilhelm II nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele. Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini. Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita
· 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. · 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. · 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14 kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. · Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Rhodose koloss · Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. · Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares
Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.(Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena
Kuju oli nii suur,et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi.Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eebenipuust ning kaunistatud oli vääriskividest. Kuu toon on valmistatud seedripuust. 5)Halikarnassose mausoleum Mausoleum valmis kiiresti,seda kaunistasid oma ja tähtsaimate kujurite reljeefsed friisid. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis ,mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik,mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus.Hoone tipus oli kvadriiga kujutis,milles olid kuninga ja kuninganna kujud. 6)Rhodose koloss Selle ehitus kestis kokku 12 aastat,kõrgus oli 37 meetrit. 7)Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas) Ehitati 3 sajandil,ehituseks kulus 12 aastat ja 800 talenti. Valgust andis tornitippu ehitatud ahi,põhiliseks ehitusmaterjalideks olid lubjakivitükid. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline
Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. 11 Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.[1] Rhodose koloss
a jätkas ehitust tema naine Artemsia Vana-Oriendi traditsiooni kohaselt oli sel kõrge nelinurkne alusehitis, milles asetses hauakamber Alusehitise alumist serva kaunistas skulpturaalne friis Cella - alusehitise peal oleva teine kamber; seda ümbritsesid kõrged joonia stiilis sambad Katuse asemel oli püramiid, mille tipus tohutu kvadriiga - vanker nelja hobusega; vankril oli arvavasti Mausolose enda figuur Põhiplaanist 66 x 77 m 46 m kõrge Eeskujuks arvatavasti nereiidide monument Xanthoses Mausoleumi kaunistamisest võtsid osa kuulsad skulptorid: Skopas Timotheus Bryaxis Leochares
annaabi.ee 
