punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8. Kasutatud kirjandus 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaanalind_kaidikobar.htm 2) http://www.jaanalind.ee/Kysimused_vastused_detail.php?id=46 3) ENE 4. köide
ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, kahekuuselt hakkavad juba urust välja käima Esimese talve veedavad koos emaga
Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit, kuna neil on vänge muskuse hais.
sagedamini mais-juunis, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel ellujäämis võimalusi. Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega . Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt . Esimest korda väljuvad nad pesast 1,52 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased
raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on
Kige murelikum on loomade elus sigimise ja poegade hooldamise aeg. Kasvav pesakond vajab palju toitu ning viksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja vimalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad sugukpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskesti ligipsetavasse kohta veekogu lhedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat snnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures vlja oksendavad
Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi. Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste lähedussegi. Tiigrikutsikad kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel. Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga, kui ema ei leia küllaldaselt toitu. Ematiiger elab poegadega koos 2-3 aastat, selle ajaga saavad noored loomad iseseisvaks. Arvestatakse, et ematiiger sünnitab kogu oma elu jooksul 10-20 kutsikat, kellest harva kasvavad üles enam kui pooled. Tiigri eluiga võib ulatuda 40-50 aastani, ent tavaliselt hukkuvad nad märksa varem.
Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi. Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste lähedussegi. Tiigrikutsikad kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel. Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga, kui ema ei leia küllaldaselt toitu. Ematiiger elab poegadega koos 2-3 aastat,
ja jänestest ning suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga. Toidupuudusel esineb kannibalismi. Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62 kuni 75 päeva. Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti, kuid arv on üle 150ne. Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000. Elab nii leht- ja segametsas kui
Talvitumas on leitud vaid üksikuid isendeid, kõige rohkem 4 looma korraga. Talveuni kestab oktoobrist märtsi-aprillini. Nattereri lendlaste järglased sünnivad ilma juuni keskel. Enne seda, mai lõpupoole, koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis asustavad peamiselt puuõõnsusi. Poeg võetakse alguses öistele lendudele kaasa, hiljem jäetakse puuõõnsusse, kus ema teda öö jooksul imetamas käib. Pojad arenevad jõudsalt ja on juba kuuvanuselt vanematega ühesuurused ja valmis lendama. Isasloomad elavad kogu poegimisaja vältel eraldi ja neid on raske leida. Poegimiskolooniad lagunevad juuli lõpuks või augusti alguseks. Nattereri lendlased saavad suguküpseks 1-2 aasta vanuselt. Nattereri lendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958. Nattereri lendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv
annaabi.ee 
