on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse. Kuusikutest leidub nii puht- kui ka segapuistuid kase, männi, halli lepa ja haavaga. Männikuist laiema levikuga on pohla- ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub kohati kuuske. Hajutatult väikeste tukkadena põllumaade vahel paiknevad kaasikud, haavikud ja hall-lepikud. Üldiselt Sakala kõrgustiku segametsad on tugevalt võsastunud ja vajavad nii hooldus- kui ka sanitaarraiet. Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusteks on kindlasti liivakivi paljandid ja ka
reumat, veritsevat köha ja paljusid muid haigusi (Birkfeld 1954: 2 4; Dunn 1973: 490) Valge kärbseseen Valge kärbseseen (Amanita phalloides ) on noorelt kellukjas-koonusjas ja sisserullunud servaga ja valge värvusega, vanalt aga kumer ja lamedam ning keskelt kahvatukollakas. Teda kutsutakse ka destroying angel ehk siis hävitus ingel. Jala pikkuseks on 8-15 cm ja üleni kaetud vatjate ebemetega. Teda võib leida okas- ja segametsades, eriti varjuküllastes kuusikutest ja on levinud üle kogu Eesti. Esimese valge kärbseseene leidis ja kirjeldas Elias Magnus Fries Rootsist. Nagu ka eespool öeldud on valge kärbseseen surmavalt mürgine ja mürgisus ei kao ka kupatamisel. Valge kärbseseen pidi olema toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) noorelt kellukjas-koonusjas ning värvitoonilt hallikas-kollakasroheline või oliivroheline, vanalt kumer või lame ning üleni kollakas- pruunikas
Arvatakse, et sel ajal liikus metsas ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest.
Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A. Tuul 20-14 m/s, kohati 30-35 m/s. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja- Eesti metsi. Tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest. Ametliku arvestuse järgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine. Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade
hobuseid ja kõikvõimalikke riistu ja seadmeid kui loodussõbralikku metsakasutuses, mis loob uusi töökohti tühjadesse maapiirkondadesse. Metsamajanduses on küllalt olukordi, kus metsamaterjali transport hobustega on sobivam või odavamgi kui transport masinatega. Rohkete puhkajate poolt külastatavates metsades, maastikuhoolduses, suvilaõuedel, väikesaartel, tuulemurdudes, üksikpuude raiel või metsamaterjali väljaveol juuremädanike ohtlikest kuusikutest ja noore metsa harvendamisel on hobune tõsiselt mõeldav võimalus. Seda näitab ka nn. hobumetsurite suur populaarsus näiteks Rootsis, Soomes ning teisteski Euroopa riikides. Hobuseid on hea kasutada rannikualadel, saartel ning seal, kus maapind on väga pehme ja õrn, samuti seal kus sooja talve ja õhukese jää tõttu ei pääse raskete metsamasinatega tööpiirkondadele ligi. Masinate kasutamisel pinnas vajub ja juurestik saab kannatada, hobutöö puhul on kahjustused minimaalsed.
Seetõttu on mullatekke makrofaunal peamiselt peenendamise Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks tingimused metsas erinevad ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega tormi jõud ületas nii tormihellade kui Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja
(rekordiline tuule kiirus Eestis on mõõdetud siiski 1969. a. novembris Liivi lahel, Ruhnu saare lähistel: 48 m/s). Torm kestis kaks päeva, algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut sisemaale. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse esialgne hinnatud maht oli ligikaudu 3,9 milj. m3 so. 2,5% tolleaegsest metsade üldtagavarast. 1968. a. korrigeeriti hindamisandmeid ja kahjustatud puistute üldtagavara tõusis 5,4 milj m3. Aasta hiljem tehtud hindamine aga suurendas kahjustatud metsade mahtu kuni 6,1 milj. m3 –ni
Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. 18 Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja
MUSTIKAS - Vaccinium myrtillus tõlkides taime ladinakeelset nime, saame bacca mari; ja myrtillus mürdilehine. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: mustikas on Eestis sagedamaid metsataimi; ta kasvab happelisel metsahuumusel, eelistades niiskeid ja mõõdukalt varjukaid kasvukohti. Parimad on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnavesi on halva liikuvusega ja suhteliselt maapinnalähedane. Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb-
annaabi.ee 
