Referaat kirjeldab kuuse kasvu ja eluiga, paljunemisiviisi ja kasvukeskkonda ning sisaldab katset. Katses uuriti, kas ühe puuvõra okstes on okkad erineva suurusega või mitte.
8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist. · Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Rasvad, õlid, vahad. Ülesanded: energeetiline funktsioon, kaitsefunktsioon, ehituslik funktsioon (mesilasvaha, kuuseokaste vaha kaitseb väliskeskkonna eest; nahaalune rasvkude nt neerude ümber) · Liitlipiidid moodudtuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fosfolipiidid rakumembraani koostises. Hüdrofoobsed osad ,,peidavad" end sissepoole. · Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid - adrenaliin, vitamiin D, kolesterool)
Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks
okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa puudele langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks vaid see peegeldub tagasi. Arvu mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsestvalgusest, nimetatakse albeedoks. Selleväärtus sõltub pinna iselomust, päikese kõrgusest jt teguritest
3. lehtede, okaste pinnast- suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1
3. lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud
Fotosünteesi intensiivus on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel. Valitsevate puude suurem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede massist. Puude juurdekasv oleneb kolmest põhitegurist: 1) fotosünteesi intensiivsusest, 2) lehtede pinnast 3) fotosünteesi kestusest Näiteks: Kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. Lähtudes valguse suunast metsas, koostas I. Wiesner (1907) järgmise klassifikatsiooni: 1) ülemine valgus: langeb võradele ülalt; 2) külgmine valgus: langeb vertikaalpinnale (metsa servas kasvavale puule küljelt); 3) läbitunginud valgus: tungib läbi võrade; 4) alumine valgus: peegeldub vee- või maapinnalt;
Lämmastikurikkad lehed varisevad ja hiljem lagunevad. Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda ja selle viljakus tõuseb. Eestis on hinnatud, et 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 70 kg/ha lämmastikuga, 5 aastane lepik põllumaal umbes 60 kg/ha lämmastikuga. Mujal maailmas on leitud, et seotud lämmastiku kogus võib jääda vahemikku 12-300kg/ha. Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, muld muutub happelisemaks ja leetub tugevasti. See protsess halvendab ka kuuse enda kasvu. Kuuse juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui
annaabi.ee 
