Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel
Munast noormardikani 1,5 kuud. Kui üraskid rajavad suve teisel poolel veel ühe haude, on tegemist nn sõsarhaudega. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Kuuse kooreürask 5mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a vanuseid kuuski. Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1- 7cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel. Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel
te aga teate ka seda, et jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik, kuid paljusid teisi kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel kui isegi toas potitaimena. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Teistel liikidel võivad õied olla nii kollased kui punased ja veel teisteski toonides. Aga ega meie kuusemetsade põlisasuka õied alati nii lihtsalt lumekarva ole. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumelärtsakaid täis. Siiski teeb jänesekapsas veel ühe huvitava vingerpussi. Ilmselt vähesed on märganud tal õisi hiljem kui juunikuus. Kui see õis aga katki lõigata, siis näeme, et tal pole kõik õie osad normaalselt arenenud. Arusaadavalt tekib mõte, et
tulemusena langema. Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask. Kuuse-kooreürask 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines. Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida. 2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine. 4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine. Männikärsakad Kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike
emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad Hylobius spp. kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort
korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg. Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel
(tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Eriti soodsate tingimuste korral võivad noormardikad hakata rajama juulis teise põlvkonna hauet, mis võib lõpuni areneda. Augustis rajatud haue tavaliselt lõpuni ei arene. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? ● Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia võimalikult ruttu, kui see pole võimalik, siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. juuniks; 1
23% ja 25%). Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele lõi soodsa eeltingimise Antsülusjärve transgressioonist tingitud põhjaveetaseme tõus. Samal ajal hakkasid levima ka (eriti sisemaal) laialehised puud ning mänd tõrjuti liivastele aladele. Kliima jahenemine ligikaudu 4000 aasta eest tõi kaasa kuusemetsade pealetungi ja laialaehiste puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist. Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli kasvab ta puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades. Segapuistus on ta kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Peamiselt kasvukohast tingitud puude suurte välistunnuste varieeruvuse järgi on harilik
noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, rajama. F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis harvem paplite südamemädanikku. Puud On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja olulist metsakaitselist tähtsust ei nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. keskealiste kuusemetsade kahjureid! oma) Hiljuti aga leidsid Soome metsateadlase, et Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju tegemist on siiski erinevate liikidega ja ka vanustes puudes. metsale? Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või
annaabi.ee 
