gaaskeevitusel on keevitusgaasid kallid, mis on tähtis kuna tegemist on masstootmisega, ja seal on hea kui kulud võimalikult madalad. Ning kuna tegemist on masstootmisega ja gaaskeevitusel on madal tootlikkus, seega eelistan TIG-keevitust. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks. Konstruktsiooniterastele on hea keevitatavus peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm-ja kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Seetõttu ongi ehitusteraste süsinikusisalduse piiriks 0,20...0,22%. Sest süsinik mõjutab külmpragude tekkimist.... mida rohkem süsinikku, seda halvem. Antud harjutustöö detailid on torud, mida võib olla küll keerukas kokku keevitada, kuid TIG-keevituse puhul saab keevitada ka keerulistes ja kitsastes tingimustes. Keevitatava materjali paksus on 4 mm, seega on keevitustraadi kasutamine vajalik
Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumutamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega lõõmutamisega keevituspingete kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, autokered, mastid jms.) keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks madalsüsinikterastest
3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 6.4 Joonisel olev Lisamaterjal sulatatakse keevisvannis W-elektroodi abil ülesse. Sulanud lisamaterjal jahtub siledapinnaliseks keeviseks. 4. Keevitavate materjalide ja toodete sobitavus keevitamiseks. Antud töös on tegu sirge, õhukese toruga, mille keevitamiseks ei pea palju nikerdama. Keevisõmbluses ei tohi tekkida külm või kuumpragusid. Ehitusteraste süsinikusisalduse piiriks on 0,2% . Madal süsinikusisaldus keevitusel väldib külmpragude tekkimist. Antud materjal sobib antud tooriku kuju ja keevitusviisi jaoks. 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik Elektrood – standardne W elektrood Kaitsegaas- Ar, He Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus
õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik: TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast Volframist või metalliksiididega legeeritud(ThO2, Y2O3,La2O3,ZrO2) volframvarrast.
õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Ei ole vaja kasutada elektroode ega kaitsegaase. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab tuleb eelnevalt puhastada. Kokku keevitatakse kaks toru osa ja seega peavad nad võimalikult hästi üksteise külge sobituma
Mida väiksemal temperatuurivahemikul toimub kogu keevisõmbluse tardumine, seda väiksem on pragude tekkimise oht. Samaaegselt lisandub pooride tekkimise oht. Madallegeeritud Al-sulamite tardumine erineb puhta või kõrglegeeritud Al- omast. Al- terade piiridel esineb keemilise koostise ebaühtlast (väiksema tugevusega faase), võrreldes ülejäänud osaga ja kahanemisel võivad tekkida seal praod. Seepärast tuleb vältida madallegeeritud põhimaterjale või lisamaterjale. Kuumpragusid kutsuvad esile väikesed räni ja magneesiumisisaldus. Pragude tekkimist soodustab veel vask (Cu) ja seatina (Pb). Titaan ja tsirkoonium vähendavad pragude tekkimise ohtu, seetõttu kasutatakse neid keevituslisaaine koostises. Suur räni ja magneesiumisisaldus vähendavad pragude tekkimise ohtu mistõttu kasutatakse näiteks lisametalli Al Mg 4,5 MnZr Soovitused kuumpragude vältimiseks - vältida kuumpragudele kalduva sulami keemilise koostise tekkimist, valides sobiva lisametalli,
terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumutamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega lõõmutamisega keevituspingete kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, autokered, mastid jms.)
alluvad kristallidevahelisele korrosioonile.. Seetõttu on oluline väga täpselt jälgida keevitusreziimi. Keevitatakse alalisvooluga vastupolaarselt. Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi
alluvad kristallidevahelisele korrosioonile.. Seetõttu on oluline väga täpselt jälgida keevitusreziimi. Keevitatakse alalisvooluga vastupolaarselt. Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi
elektri ja soojusjuhid, mistõttu nad kalduvad tugevalt kõmmelduma ja alluvad kristallidevahelisele korrosioonile.. Seetõttu on oluline väga täpselt jälgida keevitusreziimi. Keevitatakse alalisvooluga vastupolaarselt. Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi
) mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitusterased omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, ja selle mehaanilised omadused peavad mis keemilistes reaktsioonides peamiselt olema lähedased põhimetalli omadustele. liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea- Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, kõige esimese elemendina ülal vasakul
Kasutamine. Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal- dusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine.
vad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosfori- sisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevi- tuspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on tem- peratuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumu- tamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega lõõmutamisega keevituspingete kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, auto- Sele 2.22. Elektroodkeevitamine kered, mastid jms.) keevitatakse kokku hea keevita-