Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks
et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub difrkatsiooniliselt (laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisteest) tingimusel, et
See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Valguse hajumine: Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta.
ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused: Valgus läbib molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine. Valgus hajub
kuumutamisel autoklaavis 160-180oC 0,2...0,3 MPa surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. · suured kristallid · väiksem veevajadus - 40-45% massist · tugevus 7 päevaselt ulatub 15...40 MPa. · Kasutusala sama, mis ehituskipsilgi, tugevamad detailid 7.3 Kipsi tootmistehnoloogiad tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine kipsi keedukateldes. tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine on üheaegne (kuulveski) killustikutaoline tooraine kuivatatakse ja kuumutatakse, seejärel jahvatatakse (lõugpurusti, toruahjud, ka saht-kamberahjud). 8 Savi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse
Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1. Tooraine kaevandamine 2. Segu ettevalmistamine Märg menetlus Kuiv menetlus lubjakivi purustatakse killustikuks lubimergel purustatakse sobiva suurusega segatakse savi ja veega tükkideks jahvatatakse kuulveskis* pastataoliseks massiks lobriks lobri suunatakse lobribasseini *Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. 3. Toorsegu põletamine klinkri saamiseks Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel kuul või toruveskites, mis on varustatud
· Aurude kondenseerimine · Keemiline reaktsioon n. Peenestusmeetod Peenestusmeetodi eesmärk on vähendada l ehk teha suuremad osakesed väiksemaks. Seeläbi kasvab eripind ja pinnaenergia . Energia kasvab, seega peame tegema tööd. Tuleb sealjuures saavutada selline tasakaal, et osakesed taas kokku ei läheks. Peenestusmeetodil kasutatakse erinevaid meetodeid peenestamiseks. · Mehaaniline meetod kasutab mehaanilist tööd dispergeerimiseks n. kuulveski (tahke), kolloidveski ning ultraheli (vedel ja tahke) · Elektrikaare meetod ülitugev elektrivool elektroodide vahel aurustab aine, mis seejärel kondenseerub väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole)
9) tsemendi ladustamine ja pakkimine 27. MÄRG MENETLUS (kaks toorainet) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine 4) lobri põletamine klinkri saamiseks 5) klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga 6) tsemendi ladustamine ja pakkimine. 28. 29. 30. Toormaterjali ettevalmistus märja meetodi puhul: lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis lobriks. Kuulveski horisontaalne pöörlev terassilinder, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrudes purustavad materjali. Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi
Jäätmete purustamine Jäätmete purustamine Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri · Giljotiin materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jm. · Veski (kuulveski, vasarveski, kruviveski) · Purusti peab olema vastupidav ja taluma · Jäätmehunt (köögi; paberi jne) võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. · Jäätmete purustamine on ohtlik Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega (tavaliselt WC-6%Co kõvasulamist) ja peenestatava pulbriseguga. Kuulide ja pulbrisegu (TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni) kaaluline suhe on tavaliselt 5-10:1, WC-Co pulbrisegu jahvatamisel 2,5:1. Trumli pöörlemiskiiruseks valitakse 60% kriitilisest, mis tagab kõige optimaalsema jahvatamise. Kriitline pöörlemiskiirus on selline kus kuulid raskusõud ja tsentrifugaaljõud on tasakaalus s.o kus kuulid trumli ülemises asendis ei kuku lahti
Tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks
· tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehanism.
annaabi.ee 
