Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud
vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevd pooled ei olnud omavahel otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edastada uute võimsamate relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulund ei demokraatlike lääneriikid hulka ega kommunistlikku idablokki. Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerka Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja Atlandi
Eesti- ja Liivimaal sälitati luteri usk. Hulk mehi langes sõjas. Rängalt laastasid maad 1708.-1711. Aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eesti kaotas taas üle poole elanikkonast ja eestlasi umbes sama palju kui muinasaja lõpul- 150 000. Adminstratiivsed piirid jäid samaks. Valitsesid Eestit sisuliselt kolm rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. Tähtsamad olid Eesti- ja Liivimaa oma, üks keskusega Tallinnas, teine Riias. Rüütelkonda ei kuulund mitte kõik aadlikud ega aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev , kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liimeil. Nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd igal rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon
Tlina jõukaim kirik,jõuk saksa kaupmeh, kaitsekirk, hävit sõjas 1944. 1953 restaureerit ja kohan muuseumix. Sisekujunduses säilnd 1481.a Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj lõpust pärin Bernt Notke "Surmatants" algustükk. 4) Oleviste- tlin suurim keskaegn ehit, I maini 1267. algselt ehit skandinaav kaupmeest 3-löövilise kodakirik, mis 15.saj ehit ümber basiilikaks. Koor, kesklööv ja Maarja kabel võlvit kaunit hilisgoot tähtvõlvidega. Euroop kõrgemat hulka kuulund gooti telkkiiver läänetornil. Kiiver on korduvlt põlend ning hetkel 123,7m. Sisekujund negooti stiilis. Ainsana kasut kujundamisel fiaaltorne ja ristlillikut. 5) Dominiiklaste Püha Katariina klost-asut 1229, tegut 1246-1525. 1531-suur tulekahju. Kirik tänasen säilind aint müürid ning 2 14.saj pärin lääneportaali, kloost säil 4nurkne siseõu ka osa selle ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19
· aadlikud, kes oma tiitli olid saanud läbi tsiviilteenistuse. · aadlikud, kes olid mujalt riikidest Venemaa aadli ridadesse tulnud. Oli olemas ka isikuaadel, kelle õigused olid piiramatud. See tiitel tuleb kasutusele 1722. aastal, kuid ihunuhtlusest vabastatakse alles 1725. aastal. Isikuaadli õlul olid mingisugused maksukohustused, erinevalt pärusaadlist. Isikuaadlit ei pandud kirja ka aadliraamatutesse, neist peeti erinevat arvestust. Isikuaadel ei kuulund aadlikorporatsiooni. Isikuaadlid puudus sõnaõigus aadlike omavalitsusküsimustes. Kubermanguaadlike kokkutulekutel olid küll isikuaadlike esindajad olemas, aga neil polnud mingisugust sõnaõigust. 19. sajandil lõdveneb isikuaadli ja pärusaadli side veelgi. Aadlikud jagati eri kihtidesse ka sissetuleku alusel. Kriteeriumiks oli meeshingede arv, mis oli aadliku arvel. Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht).
10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega - Itaalias hakkasid kaupmehed rikastuma ja tõusid linnaeliiti (12 saj) - Patrirtsiaat mingi suguvõsa(de) juhtiv positsioon linnas - Linna eliidile hakkas tuginema linna omavalitsus - Esialgu tekkisid need maahärra administratsiooni kõrvale, hiljem hakkasid õigused leienema
tuntakse trumm-puhver-nöör kontseptsiooni nime all. Seda tehnikat saab kasutada kõikides tootmisettevõtetes ning see genereerib kõigile ühtse tulemuse. Selle tulemusena tõuseb toodangumaht ressursside muutuseta, väheneb tootmisaeg, väheneb laovaru, areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht. Ettevõtetel on selged ja stabiilsed prioriteedid ning põhjendatud plaan. TOC tootmislahenduse alla kuulund ka sünkroonne tootmine, mis annab tootmisettevõtetele kõige kiirema ja otsesema viisi suuremahuliste lõpptulemust täiustamiseks. Tüüpilised lahendused sisaldavad vähenenud laovarusid, lühemaid tellimuste täitmise aegu, kõrgemat teeninduskvaliteeti, suurepärast tööaja kasutust ja suurenenud produktiivsust (The 8 Formal Theory of Constraints...) Teine Piirangute teooria rakendusala on läbilaskepõhine arvepidamine (Troughput accounting)
,,Surm pärastlõunal" põhjalik ülevaade härjavõitlusest. ,,Aafrika haljad künkad" kõneleb erinevatest jahtidest. ,,Kilimandzaaro lumi" näitab rikkuse ja raha hukutavat mõju inimesele. ,,Viies kolonn" näidend ,,Hispaaniamaa" filmistsenaarium 1940 "Kellele lüüakse hingekella?" kokkusurutus- tegevus toimub 3 päeva jooksul. Konkreetne vestlus- napp ja lühike. Teose pealkiri on valitud luuletaja John Donne'i luulereast: "...iga inimese surm kahandab mind, sest mina / kuulund inimkonda; ja seepärast ära iialgi / päri, kellele lüüakse hingekella: seda / lüüakse sinule." ühegi inimese tapmine pole õigustatud, peaks olema patsifist. Peategelane Jordan vihkab fasismi, kahtlemine muudab ta isiklikuks, inimlikuks. Sisemine võitlus, kuid käsk on tähtis. Ta on moraalselt üksi. Tapmine õigustatud või mitte? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki inimesed, kelle surm ei loe midagi. Tegelikult ei ole ükski inimene taoliseks hävitavaks
Vaenuväed rüüstasid 3 päeva Lemitu küla. Elluäänud Sakala vanemad sõlmisid rahu ja andisd pantvange. 1219 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Suvel saabus taanlaste laevastik tallinna sadamasse. Taanlased ehitasid peale võitu Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Rävala maakonna Asuti ilma takistusteta eestlastele kuulund linnusesse. Eestlased kogusid aga salaja vägesid ristimine. Prooviti vallutada ka mujal Põhja-Eestis. Algas suur ristimine. ja ründasid äkitselt Taanlasi. Ootamatult aga ründas lääneslaavlaste üksus ja Taanlased 1220 toimus võiduristimine. koguneis uuesti ning saavutasid võidu. 1220 Rootsi kuningavägi lüüakse puruks. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi
annaabi.ee 
