akendelt peegelduv päikesevalgus. Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid. Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva looduse arvelt.
ohutegurid. Kui inimene töötab ettevõttes, kus müratase on väga kõrge, peaks tööandja läbi viima riskide hindamise ja riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad – see on seadusega ette nähtud. Näiteks 2011 aastal diagnoositi 11-l töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus. See ei ole ainuke asi, mis tegelikkuses liigses müras töötamisega kaasneb. Peale kuulmiskahjustuste võivad tekkida ka närvisüsteemi haired – peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus, võib rikkuda ainevahetust jne. Kahjustuste vältimiseks peab tööandja tagama, et töötajad saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe – kui kahjulik on müra mõju tervisele, sellega seonduvad kahjustused, tevisekontrolli vajalikkus jne. Tööandja kohustus on saata kõik müraga kokku puutuvad töötajad õigeaegselt tervisekontrolli.
õigesti; praktiseerimine väljaõppe käigus; uute töösoorituste kontrollimine, et välistada väärate töövõtete kasutamise harjumust. 5 Müra ja vibratsioon Müra või vibratsiooniga kokkupuutuvate töötajate ja töökeskkonnavolinike juhendamine ning väljaõpe peab hõlmama eelkõige järgmist: müra ja vibratsiooni kahjulik mõju tervisele; müraga seotud kuulmiskahjustuste ja vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuse varajane avastamine ja nendest teatamine; töötajate tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord; müra ja vibratsiooni mõõtmise ning terviseriskide hindamise tulemused ettevõttes; müra ja vibratsiooni piirnormid ning abinõude rakendusväärtused; töökohas mürast ja vibratsioonist tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad abinõud;
normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad
Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. 13. Kuulmise tervishoid Vastus: Arstid soovitavad kuulmiskahjustuste vältimiseks kuulata kõrvaklappidest muusikat kuni 60% tasemel pleieri täisvõimsusest maksimaalselt 60 minutit järjest. 14. Mis ülesandeid täidab kuulmetõri? Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet 15. Mis on merehaigus? Millest tekib? Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus. 16. Kuidas toimub haistmine?
Kõrvakohin Kõrvakohin (tinnitus) on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohina tekkimise ohtu suurendab ülemäärane kokkupuude müraga.Impulssmüra (nt lõhkamine) võib seda riski oluliselt suurendada. Kõrvakohin võib olla esimene märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Müra ja kemikaalid Mõned ohtlikud ained on ototoksilised (,,kuulmisnärvile mürgised"). Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel näib olevat suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,
4000 Hz on sagedusala, milles inimkõrv on kõige tundlikum. See on näidatud joonisel 4, mis esitab kuulmise kaotuse kõveraid sõltuvalt müra mõjumise ajast ja sagedusest. Ameerika Tööstusliku Hügieeni Assotsiatsioon on ühendanud paljudest allikatest andmeid, mis iseloomustavad kuulmise nõrgenemist ja ühendanud need figuuriks erinevate vanusegruppide jaoks, keda müra mõjutab tööl. See kokkuvõte on toodud joonisel 5. See joonis näitab iga vanusegrupi jaoks kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosuse. Joonis 4. Kuulmise vähenemine sõltuvalt müra mõjumise ajast ja sagedusest. (1, lk 598) 7 Joonis 5. Kuulmiskahjustuse tõenäosus erinevatel vanusegruppidel. (1, lk 598) Kuulmise kaotus mittepideva müra tulemusena Mittepidev müra hõlmab endas katkendlikku (kuid pidevat) müra (nagu masinad, mis
MÜRA Põhjused: Müra kahjustav toime oleneb: 1. heli intensiivsusest (dB) 2. sagedusest (Hz) 3. müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) 4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Linnades püütakse müra levikut tõkestada suuremate teede ääres betoonmüüri, ehitistega või haljasaladega, mille puhul kasutatakse müürina hekki. Mõju: Kuulmiskahjustuste tekkimine. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma (purustatakse Corti organ). Suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja
kõrvaldamiseks või minimeerimiseks, kaasa arvatud asjaolud, mil neid meetmeid kohaldatakse; c) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused; d) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud müra hindamise ja mõõtmise tulemused koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega; e) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; f) milleks ja kuidas avastada ja teatada märkidest kuulmiskahjustuste kohta; g) tingimused, mil töötajatel on õigus tervisekontrollile, ning tervisekontrolli otstarve vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10; h) ohutud töövõtted, mis vähendavad kokkupuute müraga miinimumini. Artikkel 9 Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud ja eriti järgmistes küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt:
4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Müra tugevust hinnatakse dB Helitugevused: kuulmislävi 0 dB puulehtede langemine 10 dB sosin 20 dB tavaline kõne 60 dB vali kõne 80 dB müra ohtlik piirnorm 85 dB pneumaatiline puur 100 dB valulävi 120 dB Endla Reintam, 2008/2009 70 popansambel 140 dB püssipauk 170 dB Kuulmiskahjustuste tekkimise alaks loetakse helitugevuse vahemikku 80...160 dB, sellest valupiirkonna moodustab vahemik 120...160 dB. Inimese kehale ohtlik müra tugevus algab 180 dB või üle selle kui inimese lihaskude laguneb. Müra sagedusvahemikus 2000...6000 Hz kahjustab kuulmist enam kui madalasageduslik. Samuti kahjustab kuulmist rohkem pidev müra, kui sagedaste pausidega ekvivalentse helienergiaga müraekspositsioon.
annaabi.ee 
