- 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant). - Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu. - Praktiliselt tekkisid eeldused Esimese Maailmasõja puhkemiseks. - Suur osa sõja meeleolu tekkel oli tehnika kiire areng. - Võeti sõjatehnikana kasutusele: Gaas, lennukid, allveelaevad, tankid, kuulipildurid ja miinipildurid. - Kolmikliidu eesmärgid: Uute kolooniate haaramine, Saksamaa soovis purustada Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias.
Originaal järgi tehtud · Keemia tööstuses hakati valmistama ersatskaupu · 1917 süvenes nälg · Suurenes genotsiid ja vägivald · Sõjas osalenud inimesi nim. kadunud põlvkonnaks · A)mehed ei suutnud kohaneda igapäevaeluga B)tõmbuti elust eemale c)kõigesse suhtuti passiivselt d)väärtushinnangud olid purustatud e)oldi pettunud demokraatlikus maailma süsteemis Sõjatehnika · Allveelaevastik · Kuulipildurid · Kauglaske kahurid · Mürk gaasid · Tankid · Võeti kasutusele kaevikud · Okastraat Kordamisküsimused 1) Sõja põhjused, aeg? 2) Sõjalised blokid? 3) Ühiskonna suhtumine sõtta? 4) Uusaja tehnika? 5) Millised impeeriumid lagunesid, millised rahvusriigid tekkisid? 6) 1917. Sündmused Venemaal? 7) Naiste olukord? 8) USA sõjaga liitumine? 9) Mõisted: a. Ersatskaubad - b. Patsifism - c. Genotsiid -
29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e)
Raud, messing, kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039. Luger P08 Püstol ,,Parabellum" (P 08) USA-s ka Luger P08 või Parabellum-Pistole on püstol kaliibriga 9,0 mm, mis oli Wehrmachtis kasutusel standardkäsitulirelvana. Relva kandsid peamiselt allohvitserid ja ohvitserid, aga näiteks lisarelvana ka kuulipildurid. Lugeri P08 oli seeriatootmises aastatel 1900 1999. Relva algtööpõhimõtte töötas välja relvakonstruktor Hugo Borchardt 1890ndatel aastatel. 1899 alustas Saksa firma DWM Georg Lugeri (18491923) parandatud versiooni tootmist. Pärast mõningaid edasiarendusi võeti relv 1908. aastal Kaiserliche Heeris kasutusele püstolina Pistole 08. 19141917 relva moderniseeriti, mille tulemusena tekkis võimalus paigaldada püstoli käepideme külge õlatugi-kaba.
Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid. 15. VENE REVOLUTSIOON 1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis
Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid. 15. VENE REVOLUTSIOON 1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis
Itaalia. Venemaad toetasid Prantsusmaa ja Inglismaa. Isegi kolooniad hakkasid omavahel sõdima. Esimene maailmasõda oli alanud. Peamised osapooled olid Antant ja Kolmikliit. Peamiselt toimus sõjategevus läänerindel ja idarindel, kuid sõditi ka Balkanil (Austria-Ungari vs Serbia), Itaalia rindel, kolooniates ja merel. Sõjapidamises võeti kasutusele allveelaevad, lennukid, tankid, tsepeliinid, gaasirünnakud, täiustatud suurtükid, kuulipildurid. Sõjad muutusid kolmemõõtmeliseks ning kasutati kaevikusõda. Sõja mõju majandusele oli halb, kogu majandus allutati relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes. Meeste asemel hakati kasutama naiste, laste ning isegi sõjavangide tööjõudu. Riik sekkus järjest rohkem majanduselu juhtimisele. Riik toetas ettevõtteid, mis tootsid sõjavarustust. Väikeettevõtjad laostusid. Esimeses maailmasõjas hukkus miljoneid inimesi
Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Olulisemad sõjapiirkonnad olid läänerinne, idarinne, Balkan ja Itaalia rindel. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliidiga, mis hiljem asendati pommituslennukitega. Hakati kasutama gaasi ning kasutusele võeti kuulipildurid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Moraal käis alla. Hakati tootma vaid sõjavarustust ning seetõttu vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohustus. Riik sekkus majandusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused oli kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid. Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada. Saksamaa varises sõjaliselt kokku.
Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i järgi ajalukku. Uuendused sõjapidamises Maal- tankid, mürkgaas, gaasimaskid, kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja Naiste roll- pidid ära tegema ka meestetöö ja kasvatama ka pere- palk väiksem kui meestel Venemaa väljumine sõjast Pariisi rahukonverents 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson
Seifullini ,,Aisaga", 1922). Jutustabki sellest rõõmutust elust oma jutustuses. A. Tokombajevi lõpetamata jutustuse ,,Kui me olime linnupojad" eeskujuks oli Saken Seifullini autobiograafiline memuaarteos ,,Raske tee, raske üleminek" (1926-27). 1930. aastatel tekivad romaan ja pikem jutustus. Tuntuim neist on Tügolbay Sõdõkbekovi92 (1912-1997) romaan ,,Ken-Su"93 (1936). Isamaasõja ajal olid väljapaistvamad jutustused: T. Sõdõkbekovi jutustustes ,,Kahekesi", ,,Kuulipildurid" on kangelasteks kasahhi noormees Nurbai ja kirgiis Kaskinbai kes ajavad fasistid põgenema. Sama kirjaniku jutustuses ,,Kasvatus" nõuab isa nõuab pojalt, et see oleks vapper, öeldes: ,,Halvana oled vaid minu peog, vaprana kogu maa oma". Kaks-kolm aastat pärast sõja lõppu hakati avaldama esimesi sõjaromaane. 1947 ilmus K. Bajalinovi pikem jutustus ,,Õnn"94 T. Sõdõkbekovi teoses ,,Meie aja inimesed" 95(1948) ühendatakse kirgiisi folkloor ja vene traditsioonid
annaabi.ee 
