a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega. Kalnins, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele. Koch, R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia. Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru. Laja, F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof. Leeuwenhoek, A. (uusaeg, renessanss) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada.
väliskuulme käigust. Viimane on ühenduses keskkõrvaga- trummiõõnega-, kus asetsevad kolm kuulmeluukest (vasar, alasi ja jalus). Teisel pool kuulmeluukesi on sisekõrva osad tigu ja poolringkanalid. 3.2 Kuulmise abivahendid Nähtavat osa kõrvast nimetatakse kõrvalestaks. Kõrvalesta kurdude palistuste ülesanne on koondada helisid. Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist. 3.3 Kõrvavaik Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne, kui see jõuab õrna trummiõõnde. 3.4 Heli ja kuulmine Heli saabub kõrva õhumolekulide vibratsiooniga helilainetena. Jõudes trummikilele, panevad
käigus vastavalt vajadusele uuesti. KTG-aparaadil on kaks andurit (emakaandur ja loote südamelöökide andur), mis kummilintide abil Su kõhu ümber kinnitatakse. 6 Lapse südamelöökide sagedus kõigub normaalselt vahemikus 120-160 lööki minutis. Lisaks KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust
Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust · WPAN (Wireless Personal Area Network) · Raadiopersonaalvõrk, traadita personaalvõrk Üksikisikut või väikest töörühma teenindav piiratud ulatusega raadiokohtvõrk, mida kasutatakse andmevahetuseks süle- või pihuarvuti ja lauaarvuti või serveri vahel, samuti süle- või pihuarvuti ühendamiseks printeriga. Teatud mõttes sarnaneb juhtmeta telefonile, mille kuuldetoru on aparaadiga e. oma tugijaamaga ühenduses raadio teel. Arvatakse, et Bluetooth ja HomeRF tehnoloogiaid hakatakse kasutama kahereziimiliste programmeeritavate telefonidena, mis oskavad teel olles alla laadida e-posti ja veebilehti ning vahendada neid andmeid sülearvutile või büroos asuvale lauaarvutile · · Raadiokohtvõrk (WLAN): · WLAN (Wireless LAN)
edastamaks tekste elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafvõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Sellega seoses koostas ta telegraafkoodi, mis sai tuntuks kui Morse tähestik. Kooliõpetaja Philip Reis tuli mõttele hakata otsima võimalusi inimkõne edastamiseks traati mööda.Ta ehitas kaks eraldi seadet: Tehiskõrv, kuhu rääkida ja kuuldetoru. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1876. aastal. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, see aparaat oli grammofoni eellane. Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Hertzi uurimustöö
vajadusele uuesti. KTG-aparaadil on kaks andurit (emakaandur ja loote südamelöökide andur), mis kummilintide abil Su kõhu ümber kinnitatakse. Lapse südamelöökide sagedus kõigub normaalselt vahemikus 120-160 lööki minutis. Lisaks KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui
Sellega seoses koostas ta telegraafkoodi, mis sai tuntuks kui Morse tähestik. Morse telegraaf ei levinud kuigi kiiresti, kuna paljud pidasid sellega kaasnevaid kulutusi pillamiseks. Esimene telegraafliin avati aga 1848. aastal Washingtoni ja Baltimore´i vahel.Pärast seda tuli saksa kooliõpetaja Philip Reis mõttele hakata otsima võimalusi inimkõne otseseks edastamiseks traati mööda.Ta pidas vajalikuks ehitada kaks eraldi aparaati:Tehiskõrv, kuhu rääkida ja kuuldetoru.1861. aastal paigutas ta mikrofoni oma koju, valjuhääldi aga klassiruumi, ise võttis aga viiuli ja hakkas mängima, peagi kuulsid lapsed klassis viiulimängu. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande oma leiutise kohta, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Praktiliselt kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell1876. aastal.Tema esialgse telefoniga sai rääkida 100 meetri kauguselt
käigus vastavalt vajadusele uuesti. KTG-aparaadil on kaks andurit (emakaandur ja loote südamelöökide andur), mis kummilintide abil Su kõhu ümber kinnitatakse. Lapse südamelöökide sagedus kõigub normaalselt vahemikus 120-160 lööki minutis. Lisaks KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust
annaabi.ee 
