Miks mulle ei meeldi/meeldib renessansiaja muusika? Tänapäeval mängitakse igasuguseid muusikastiile ning me oleme sellega harjunud. Raadiost kuuleb tihtipeale nii tempokaid kuid samas ka rahulikke laule. Kunagi ammu ei olnud inimestel selliseid muusika valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Kuid, kui mulle antaks valida, kas pigem kuulaksin tänapäevamuusikat või renessansiaja muusikat, siis kumma ma valiksin? Keskaja muusika oli algul rohkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Kui kuulata keskaja muusikat, siis mulle meeldib see, et igat instrumenti on väga hästi eraldi kuulda, on kuulda selle pilli õiget kõla ja seda, kuidas mängija pilli tunnetab ning mis emotsioon tal tekib. Tänapäeval kahjuks enam paljudes lauludes seda kuulda ei saa.
Ametlikus stiilis kiri Lugupeetud Margarita Koskinen Kirjutan Teile kodusetöö sooritamise nimel. Mina huvitun muusikast ja filmidest ning pole erilisi muusikuid keda kuulaksin. 2011.aastal osalesin Eesti otsib Superstaari konkursil, kus pääsesin 20 parima hulka. Olen pettunud kuna lootsin saada lõppvooru, aga ma ei lase pead norgu, vaid järgmine aasta proovin uuesti. Armastan filmidest vaadata vampiirisarju kuna see pakub mulle kõige rohkem lõbu. Minu perekond koosneb 8. liikmest ja mina olen kõige vanem laps. Kodus väiksemad lapsed jooksevad ja kiljuvad, eriti see ei häiri, kuid tahaks rohkem privaatsust, et keskenduda õppimisele.
Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes. TALLINN 2007 Kuidas saaksin muutuda paremaks suhtlejaks? Kui ma mäluksin nätsu ning puhuksin sellest mulle ja samal ajal värvin WC's peegli ees ripsmeid, kas oleksin parem suhtleja? Aga kui ma vaataksin kommunikaatorile silma, kuulaksin teda ning paluksin segajal oodata? TALLINN 2007 Ma ju tahan olla parem suhtleja. Järelikult... Kuulan teisi ning Avaldan ka oma annan ka nõu kui seda arvamust asjade kohta, palutakse... millest parasjagu Ei kõnni minema räägitakse! poole sõnapealt.... Püüan mitte segada vahele ning lasen tal oma lause lõpuni rääkida... TALLINN 2007 TALLINN 2007
meeldi, siis nad arvavadki et klassikaline muusika on just täpselt selline mida televiisorites näidatakse või mida raadiokanalid parasjagu lasevad. Isiklikult võin õelda et mina ise just klassikalise muusika kirglik kuulaja pole, aga siiski tean tuntumaid heliloojaid ja oskan vahet teha õige klassikalise muusika ja tänapäevase klassikalise muusika vahel. Kodus ma sellist muusikat ei kuulaks, aga näiteks ooperis, kus on selle muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kuulaksin seda hea meelega. Käisin mõningad aastad tagasi ooperimajas kuulamas ooper“ Fidelio“-t, mida esitasid tõesti väga head ja võimekad solistid. Elamus oli võimas. Enne seda oli mu arvamus ooperist ja sellisest muusikastiilist täiesti teistsugune ja nüüdseks olen käinud ka teistel kontsertidel kus esitatakse sellist muusika stiili. Üldiselt on inimeste teadlikkus klassikalisest muusikast väga kasin. Ooperisse mineku asemel mindakse kinno
Teisel korral juba sain ja avastasin, et all on sõnad kaa. Aga see teos läks iga korraga järjest paremaks. Minu arust on see teos liigapikk ja natuke üksluine. Oleks ta lühem oleks seda natukene lihtsam kuulata. Aga 8.40 minutit on väga pikk aeg. Aga kindlasti on ka inimesi kellele meeldivad nii pikad teosed. Minu jaoks on aga tavaline 3-4 minutit juba väga piisav. See jäi mulle ka kummitama ja see on muga päev otsa kaasaskäinud. Kuulaksin ka teinekord Arvo Pärdi teoseid. Kuna need on väga head ja ühe eestlase kohta eriti head. Olen käinud ka tema keskuses Laulasmaal mis oli ka väga tore. Olen väga õnnelik, et olen teda päris elus kohanud ja isegi temaga rääkinud. Väga tore, armas ja andekas inimene.
lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St. et inimesed ei pea enam pille mängima, et lugu saada, kõik on tehnoloogia abil võimalik. Kui kuulata keskaja muusikat, siis mulle meeldib see, et igat instrumenti on väga hästi eraldi kuulda, on kuulda selle pilli õiget kõla ja seda kuidas mängija pilli tunnetab, seda tänapäeval enam nii palju ei ole. Keskaja muusikat ma kuulaksin siis, kui oleks vaja luua mingi kindel keskkond. Muidu ma kuulan tänapäeva muusikat. Kui tuua välja, miks mulle meeldib tänapäeva muusika, siis arvatavasti selle pärast, et see on palju rütmikam ja lõbusam. Olen ju sellega harjunud ka. Tänapäeva muusika on palju huvitavam ja selles on palju rohkem nüansse ja teistsuguseid kõlasid. Arvan , et keskaja muusika ei oleks tänapäeva noorte seas populaarne, sest tänapäeva noorus on ju hoopis teistsugune , kui oli seda keskajal
Silma riivasid nimelt tahvelarvutid osade lauljate käte vahel. See on täielkult minu arvamus, kuid tahvelarvuti klassikalise musta kaustiku asemel rikub koorilaulu idülli. Õnneks tõmbas tähelepanu neilt ära südantsoojendav muusika. Kokkuvõttes jäin loomulikult rahule, sest leidsin omale paar uut lemmiklugu, mida õhtuti kuulan. Vahelduseks on selline koorilaul tänapäevasele popmuusikale suurepärane. Pärti ja tema koori kuulaksin veelgi, kui mõni kontsert tulema peaks. Mulle tõesti meeldis.
Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda loodus. Minu toa seinad on näiteks helerohelised, kapid, laud ja tool on erivariatsioonidega pruunid. Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin männipuule ning kuulaksin suure sinise kohinat. See on üks viisidest, kuidas hoida loodust endale lähemal. Loodusest saavad aru, vaid need, kes tunnevad. Tunda suudavad, vaid armastavad inimesed. Seega, enne kui loodusest üritame aru saada, õppigem armastama. Kõigepealt iseendid ja alles siis hakata seda jagama teistega. Järelikult on aru teisejärguline. Meeled tulevad enne. Maailma mõistmiseks on vaja palju rohkem kui mõistust.
Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega (Butterworth & Harris, 2002). Teises toas mängitakse kitarri, Debora mängib samal ajal oma puust kaikaga, kuuleb kitarri häält, tõstab pea üles ja viskab kaika eemale. Seejärel hakkab ta parema käega muusika rütmis käega lehvitama. Juba väikesest peale oskavad lapsed suunata tähelepanu olulisemale. Arvan, et Debora hakkas käega lehvitama, et saada minu tähelepanu ja et ka mina kuulaksin kitarri mängu. Kui muusika on vaiksemaks jäänud, annan ma lapsele paberi ja pliiatsi - Debora vaatab mind ja hakkab joonistama või õigemini lihtsalt kritseldama. Kritseldamine ehk spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tähtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi. Kritseldused ehk esimesed joonistused on aluseks lapse käe koordinatsiooni edaspidiseks arenguks
Lapsevanemate puhul ei taha lapsevanemad sageli ju näiteks ühe näite puhul välja näidatuna lubada oma alaealistel lastel vanuses 12-17 eluaastat jääda üksi koju, kui vanemad nädalavahetuseks näiteks maale või mõnda muukeelsesse riiki reisivad. Miks küll? Mida nad kardavad? Kas seda, et laps pole liiga küps? Ei anna endale aru, millega hakkama võib saada? Või hoopistükkis pole vanem liiga küps, et oma last usaldada? Samas kui võtta näide enda ja sõbranna puhul siis, kas ma kuulaksin mure korral sõbranna ära ja ei segaks vahele tema algmonoloogi? Või sekkuks ma siiski tema vestlusesse, kus mina peaksin kuulama teda ja võimalusel ka abistama? Kas ma suudan siseneda täielikult tema tunnete ja isiklike tähenduste maailma ning näha neid nii, nagu tema näeb? Kas ma suudan astuda tema privaatsesse maailma niivõrd täielikult, et mul kaob igasugune soov sellele hinnangut anda? Kas suudan maailma tajuda täpselt nii nagu tema? Minu jaoks on see nii 50:50 seisukoht
selleks on olemas teine inimene kes teda täiendaks. Samamoodi on ka suhetes nii ka töös. Minu ettevõttes saaksin hakkama mina oma tööliste valikuga, aga suuremas organisatsioonis võib tehniliste täitjate ja ka osa spetsialisteide puhul nende tausta selgitada ning otsuse nende paigutamise kohta langetada isikkoosseisu alal töötaja.(3:115) Kuna minu ettevõte arvatavasti ei ole nii suureulatuslik siis sellega saaksin hakkama mina või minu enda juht. Samamoodi kuulaksin oma kaastööliste arvamust. 1. ,,Juhtimis alused" 2. ,,Organisatsioon ja üksikisik" 3. ,,Organisatsioon ja juhtimine" Raul Üksvärav
teismelise muutunud käitumise ja oleku korral ning leida aega kuulamiseks. Moraalilugemine, näägutamine, küsitlemine, lahenduste pakkumine või lohutamine ei ole kuulamine, kuigi täiskasvanud seda sageli nii nimetavad. Kõige enam vajavad lapsed ja noored mõistmist ja enda sees selguse saamist. Laps ei oska sõnastada, mis temas kooli suhtes ebameeldivust tekitab. Kui on näha, et ta on morn või ärritunud, tuleks seda talle tagasi peegeldada («Sa oled kuidagi murelik. Ma hea meelega kuulaksin, mis juhtunud on»). Kui laps ütleb, et kool on nõme või õpetaja on vastik, siis ei maksa kohe hakata kaasa kiruma, vaid mõelda, mis paneb last nii rääkima (Näiteks: «Sa oled koolist tüdinenud?»). Isegi kui tagasipeegeldus ei lähe täppi, ärgitab see last ennast rohkem avama. Kui laps tunneb, et teda on mõistetud, siis stress väheneb. Mida teha? Tõsisemate probleemide korral ei maksa aga loota, et küllap asjad ise lahenevad. Rääkida
annaabi.ee 
