end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. · Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. Kerakala · Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. · Tema külgedelt lamendunud keha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. · Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Kuukala: · Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees". · Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel
jpg “Pia” (1956) http://www.e-kunstisalong.ee/images/vardi_piia.jpg Valve Janov (1921-2003) Oli eesti kunstnik Lõpetas Pallase kunstikooli ja Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Oma maalidele maalis maastike, linnavaateid, lilli ja mängulisi fantaasiapilte http://gallery.trummal.com/img/s3/v24/p962289564- 3.jpg “Punane kuukala” (1963) http://www.e-kunstisalong.ee/images/Punane_kuukala_VALVE_JANOV_3n.jpg “Haapsalu vaade” (1958) http://www.e-kunstisalong.ee/images/Haapsalu_vaade_VALVE_JANOV_re.jpg Ülo Sooster (1924-1970) Ta oli hiidlane Oli eesti modernistlik kunstnik Lõpetas Pallase kunstikoolis 1944.a mobiliseeriti Saksa sõjaväkke Sai tuntuks oma töödega, kuna ta kujutas alati oma maalidel kadakaid, mune ja kalu
moodustavaduriini,misliigubneeruvaagnassejaedasikusejuhakaudukusepõide. 15. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuurikindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptoritevahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.Sotsiaalse termoregulatsiooni näiteiks on pesatemperatuuri hoidmine (regulaarse haudumise kaudu) püsisoojastel lindudel, samuti temperatuuri reguleerimine sipelgapesas.Teataval määral on termoregulatiivsed ka ökosüsteemid ja
laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. 4 Kerakalalaste üht esindajat okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See kala on kuni 25 cm pikkune. Pilt 2. Kerakala (Tetrodon sp.)(http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG) Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. Tema külgedelt lamendunud eha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees. Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Pilt 3. Kuukala( Mola mola). (http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg) Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega
(akrosoom), mis sisaldab lõhustavaid ensüüme (mille abil saab munaraku sisse) b) kehas on põhiliselt mitokondrid, mida on ligikaudu 10 (toodavad energiat, aga sellest ainult ei jätku, enamus energiat tuleb glükoosi osalise lõhustamise teel) c) saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev) Sabade arv: a) 1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel. b) 1 sperm, 2 viburit - opossum, kuukala, teatud tirtsuliigid. c) 1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel d) ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel e) liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud Munarakud 1. Ehitus a) kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4
See näitab kuna ja kui palju tohib teatud kalu püüda ja millise püügivahendiga. Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad. Spinninguga püüdmise loa saab pärast vastava eksami sooritamist. (Kalad vajavad kaitset) 13 Kalaliigid erinevad välimuselt Enamik kalu on voolujoonelised ja tagasihoidliku värvusega. Osa troopilisi kalu on väga ebahariliku kehakuju ja värviga. Erilise kehakujuga on näiteks siilkala, tiibkala, kuukala. Väga omapärase kehakujuga on ka kõik süvamere kalad, kes on kohastunud elama väga ekstreemsetes oludes, täielikus pimeduses ja peaaegu ilma hapnikuta. Osad sealsetest asukatest üritavad ise valgust tekitada, on ka selliseid kes suudavad olla nädalaid söömata. Üheks eriliseks on klaaspea (pilt4). Tema pea on täielikult läbipaistev tänu millele saab loom vaadata läbi oma pea ülesse, kust tuleb vähene valgus
Keha käävjas, külgedelt lamendunud, paarilised ninaavad, silmad suured, küljejoon, lõpuseid katavad lõpusekaaned. Kõrgermate kiiruimsete selgroog koosneb luulistest selgroolülidest. Seedekulgla lõpeb pärakuga. Hingamiselunditeks kopsud ja ujupõis. Lahksugulised. Kehakuju tüübid: Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu); Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).;Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala); Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest); Madujas (angerjas, merinõel, mureen); Lintjas (lintsaba); Kerajas (kerakala); Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid: otsseisune tavaliselt (koha, haug); alaseisune põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1
N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur)• ülaseisune – pinnalt toituvatel kaladel(mudamaim, mudakala)• väljasopistuv – otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm)
annaabi.ee 
