· Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD · Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus · Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha · Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga LISASUGUNÄÄRMED · Seemnejuha ampull laienenud seemnejuha osa enne eesnääret · Seemnepõiekesed: toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust · Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja seemnepõiekeste juhad ja moodustub purskejuha, see ühineb eesnäärmes kusitiga · Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub ka seemnevedeliku koostisse, moodustades selle mahust 30% · Eesnäärme nõre stimuleerib spermatosoide, muutes need aktiivselt
Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis- ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Lisasugunäärmed. Seemnejuha ampull- laineneud seemnejuha osa enne eesnääret. Seemnejuha toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad. Seemnejuha on 40cm pikk, 3 mm läbimõõduga torujas organ. See on munandimanuse vahetu jätk. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga.
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on
eunuhhid antiikajal järgmistesse selgelt piiritletud liikidesse: Castrati eemaldatud olid nii peenis kui munandid. Spadones munandid olid ära kistud. Thilibiae munandid olid lömastatud, seemnernäärmed permanentselt kahjustatud (seda kasutati väga noorte poiste juures). Kuulus rändur ja arabist sir Richard Burton loetleb kolme samasugust Idamaades levinud kastreerimisviisi: Sandali ehk siledaks lõigatu. Suguelundid on ainsa habemenoatõmbega eemaldatud, seemnejuha ühendatud kusitiga, haav kastetud keevasse õlisse ja patsient pandud istuma värskesse sõnnikusse. Teda toideti ainult piimaga. Suremus oli väga kõrge. Eunuhh. Peenis ära lõigatud, kui sigitamisvõime selleta on säilinud, samuti paarimistarve. Eunuhh, kes sarnaneb thilibiae'le. Muudetud täielikult suguvõimetuks munandite eemaldamisega kivinoa abil või siis nende lömastamise, peksmise või tulise rauaga kõrvetamisega.
puberteedieas. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustamine sugunäärmetes aegamööda vaibub. 39. Isassuguorganid. Isassuguorganiteks on paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis. Lisaks neile kuuluvad isassuguelundite hulka ka munandikott ja eesnahk. Munandites valmivad seemnerakud, munandimanuses toimub nende lõplik küpsemine ning säilitamine, seemnejuhad koos kusitiga juhivad neid välja ning lisasugunäärmed moodustavad seemnevedelikku. Peenis on paaritusorganiks ning munandikott ehk skrootum kaitseb munandeid ja vastutab termoregulatsiooni eest. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil. 40. Emassuguorganid Emassuguorganiteks on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakasarv ning emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ning häbe. Munasarjad produtseerivad munarakke ning inda põhjustavaid hormoone. Munajuhade
Seal imendub verre tagasi suurem osa veest ja teised organismile vajalikud ained (glükoos). 3.)Kui vedelik on jõudnud torukese lõppu, on järele jäänud vaid jääkained ja liigne vesi, mis koos moodustavad uriini. 4.)Uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõiekesse. Selle seina lihased venivad, nii et sinna mahub u. 1l uriini. Uriin väljub põiest kusiti kaudu, kui selle sulglihased lõõgastuvad. Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas. Haigused-põiepõletik. Erituselundkonna haiguste ja mõnede teiste haiguste diagnoosimisel kasut. Sageli testiriba, mis kastetakse mõneks ajaks analüüsitava uriini sisse. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni „aknakesed“ muudavad sel ajal värvi
piimaeritust ja vee metabolismi. Hüpofüüsi tegevus sõltub hüpotalamusest. Hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis kasutatakse hormoonide regulatsioonil neuraalset kontrolli, kronotroopset kontrolli ja kõige enam tagasiside mehhanisme. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Neerud: paiknevad retroperitoneaalselt kõhukelme taga, alumiste roiete Kõrgusel, 11 x 6 cm, 140 g, koos kusejuhade, põie ja kusitiga moodustavad urotrakti. Neerude verevarustus: veri siseneb neeruarterite kaudu, mis lähtuvad kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine
- Lisasugunäärmed: Paarilised seemnepõiekesed e põisiknäärmed Eesnääre e prostata Paarilised kusitibulanäärmed e bulbouretaalnäärmed - Paaritusorgan peenis Lisaks kuulub suguorganite hulka eesnahk ja munandikott e skrootum Skrootum on munandite kaitsja ja nende termoleguraator Munandides valmivad seemnerakud Munandimanustes toimub spermide lõplik küpsemine ja nende säilitamine Seemnejuhad koos kusitiga on seemne välja juhtijad Lisasugunäärmed on seemneplasm moodustajad 9 Peenis on paaritusorgan 22. Sigimisprotsesse reguleerivad hormoonid. HÜPOFÜSAARSED E SUGUHORMOONID GONADOTROOPSED (moodustuvad sugunäärmetes) (moodustuvad hüpofüüsis) steroidihormoonid Valgud rasvas lahustuvad
ja mehe suguhormooni testosterooni. Munandid asuvad algul kõhuõõnes ning laskuvad enne poisslapse sündimist munandikotti. Munandimanused (epidymis) paigutuvad munanditel mütsitaoliselt. Munandimanustes produtseeritakse ja säilitatakse seemnerakke. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha. Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandites produtseeritakse seemnerakke ja munandimanustes need rakud ladustatakse. Eesnäärmes, mis eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda, asuvad seemnejuhade pikendused, mis suubuvad kusitisse. Siin voolab ka eesnäärme eritis seemnevedeliku hulka. Seemnepurset juhib sümpaatikusnärv. Seemnepurske käigus juhitakse seemnevedelik kusitisse, kus see seguneb seemnepõiekeste ja eesnäärme eritistega. See muudab seni staatilised
annaabi.ee 
