(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli...
Eesti teatrid tänapäeval Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli m...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pära...
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to ...
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 1...
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver j...
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, ...
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Prii...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
