Voolutihedus · Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
r 4 5,36 10 5,36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus • R. Lahtmets, “Elektrotehnika II vahelduvvool”, Tallinn, 2002 • R. Lahtmets, “Elektrotehnika I alalisvool”, Tallinn 2002 • H. Pedusaar, “Elektro- ja raadiotehnika”, Tallinn 1967 • T. R. Kuphaldt, “Lessons In Electric Circuits” • L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, “Elektrotehnika I alalisvooluahelad”, Tallinn 1993 • www.tevalo.ee
saab arvutada valemiga R2 - R1 R1 algtakistus = t R2 lõpptakistus lõ t ki t R1 temperatuuritegur t temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
V Vastus: elektrivälja l k i älj potentsiaal i l punktlaengust kl kkaugusell 20 20cm on 900V Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss
kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed
Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega.1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. 16
Keskteljega risti suunati sirge tee mere äärde, mida hakati nimetama Mereteeks. Park rajati võrdlemisi kiiresti ja kujunes omaette harulduseks kogu Venemaal. Kadrioru pargil on Vene regulaarsete parkide hulgas stiilne ajalooline väärtus. Kahjuks oli Kadrioru pargi õitseaeg lühike ja pärast Peeter I surma jäeti park hooletusse. Teda on mitmel korral püütud jälle taastada ja täiendada. Ühe rekonstrueerimisplaani koostas pargikujundaja Georg Kuphaldt 1904. a. Pargi originaalkuju ei ole lossi ümbruses tehtud ümberkorralduste tõttu säilinud. Regulaarne nn prantsuse stiilis rajatud pargiosa on lihtsalt puid täis istutatud ning seega vaated lossile suletud. Suured ümberkujundused tehti 1935.-40. aastail ning ka praegu kavandatakse suuri ümberkorraldustöid soovitakse park taastada oma esialgsel kujul, mis on kaasa toonud mitmeid diskussioone ajakirjanduses (loe erinevatest väljaannetest). MAAPARKIDE KUJUNDUS 18. SAJANDI I POOLEL 18
Abstract Mathematics (loengukonspekt). College of the Holy Cross, [16] K. Kaarli. Algebra praktikum. Lineaarvõrrandisüsteemid. Tartu, 1986. [17] M. Kilp. Algebra I. Tartu, 2005. KIRJANDUS [18] M. Kline. Mathematical Thought From Ancient to Modern Times, Volume 2. Oxford University Press, 1990. [19] J. Knisley, K. Shirley. Calculus: A Modern Approach (veebikonspekt). 2002. [20] T. R. Kuphaldt. Lessons In Electric Circuits, Volume II - AC. 2007. [21] Ü. Lepik. Kaos ja kord. Tartu Ülikooli Kirjastus 1997. [22] L. Loone, V. Soomer. Matemaatilise analüüsi algkursus. Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. [23] V. Luigelaht, E. Reiman. Matemaatika tehnikumidele. Tallinn, Valgus 1978. [24] C. A. Pickover. The Math Book. Sterling, New York, 2009. [25] I. Piir. Füüsika ajalugu. Ilmamaa, 2013. [26] P. Puusemp. Lineaaralgebra. Avita, 2008. [27] G. Rägo. Kõrgem matemaatika I
annaabi.ee 
