Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni. Roheline kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, ka see ei muutu kupatamisel ohutuks
Kasulikkus: Valgel kärbseseenel ei ole inimesele mitte mingit kasu. Tokiskoloogia: Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgistust. Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. Amanitiinimürgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus: esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine;
perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised, enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu). Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Toimeaine: muskariin; ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil. Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke sülje-, pisara- ja higivool, nägemishäired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu langus, šokk.bronhiaalastma, lämbus, tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust; võib järgneda surm. Vastumürk: kohene atropiini manustamine.
kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin) * toiduks loomsetele organismidele * aitavad teistel eluprotsessidega toime tulla Kahjulikkus * haiguste tekitamine * mürgised (sisaldavad mükotoksiine, osad mürgid lagunevad kupatamisel) * rikkuvad toitaineid (hallitus, käärimine) * allergiate põhjustamine * puitu lagundavad (maja- ja metsavamm) Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses
Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust (võib põhjustada surma). Tavavahelik Paxillus involtus Mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga (kuni 12 tundi). Peale esimesi sümptomi kaob teadvus, krambid surm. Tugeval kupatamisel mürkained hävivad ja seened muutuvad ohutuks. Kevadkogrits Gyromitra esculenta ( kupatatult aga väga hea söögiseen) Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. 6 Kühmvöödik, Kastanvöödik, Sügiskogrits Väga mürgine: Panter-kärbseseen Amanita pantherina , Jahutanuk, Kuhik-narmasnutt,
Kevadkogrits:Tal on ebakorrapäraselt käärulis-voldilise (aju meenutava) ümara kujuga kübar. Kübar on algul sile ja muutub kasvades ja vananedes aina voldilisemaks. Ta on noorelt punakaspruun, hiljem kohvipruun kuni mustjaspruun Jalg on kübaraga ühenduses mitmest kohast. Ta on ebakorrapäraselt silindriline. Ta on valget või roosakat värvi Kevadkogrits on kupatatult söödav, ilma kupatamata väga mürgine. Mürgistus võib olla surmav. Mürkained kaovad kergesti kaaneta potis, kupatamisel või lahtisel pannil praadimisel, kuid mitte mikrolaineahjus. Kevadkogrits on populaarne söögiseen Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Suure järvistu piirkonnas. Kuigi ta on Püreneede idaosas populaarne söögiseen, ei tohi teda Hispaanias avalikult müüa. Soomes on lubatud toorest kevadkogritsat müüa, kuid lisatud peavad olema hoiatused ja õige valmistamise õpetused. Soome köögis süüakse teda omlettides ja suppides ning rasvas praetuna. Kasutatud allikad:http: //et.wikipedia
Kasvab parkides ja lehtmetsades. metsades. Suveseen, esinemisaeg: juuni- juuli. Kevadseen, esinemisaeg: mai-juuni VÄGA HEA SÖÖGISEEN VÄGA MÜRGINE, MÜRGISUS EI KAO KUPATAMISEL. Suur sarvik ja kuldharik Põõsasjad, kollasetoonilised, kasvavad okasmetsades. Värvus oranžkollane. Põõsasjas, lihakas. Värvus kahvatukollane. Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal.
peetakse tavaliselt tarbetuks. Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks. Varem peeri roosat ja rõngata kärbseseent söödavaks. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Ka need võivad osutuda eluohtlikuks, eriti lastele. Inimesele kahjulikke ühendeid sisaldavad ka kollane ja pruun kärbseseen. Vaid roosa, rõngata, hall, loor- ja oranz kärbseseen kaotavad oma mürgisuse kupatamisel. Valge ja roheline kärbseseen jäävad mürgiseks ka pärast kupatamist, nagu ka enamik teisi kärbseseeni. Roheline kärbseseen ehk Amanita phalloides: Roheline kärbseseen kasvab põhiliselt hõredates metsades ja torkab seal hästi silma. Ta on tüüpilise kärbseseene üldkujuga ja kärbseseentele iseloomulik tunnuste kombinatsioon jala alust ümbritsev tupp ning rõngas jala ülaosal on ta alati hästi näha
8 2.5 Mürgised seened Valge kärbseseen Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgistust. Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. Amanitiinimürgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus: esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid:
Seda mõjutab pH, temperatuur, ioontugevus ja metalli-ioonid. Tiamiini termiline lagunemine (tekivad tiasooli ja pürimidiini derivaadid) on kaasatud liha- sarnase aroomi tekkimisel keedetud toiduainetel. Tugevad oksüdeerijad ( H2O2 või kaalium-raud-tsüaniid) annavad fluoresteeruva tiokroomi. Kaod võivad olla: 1) 15-25% puu- ja juurviljadel 2) 0-60% kodustes tingimustes keedetud lihal 3) 20% liha soolvees marineerimisel ja saia küpsetamisel 4) 15% kapsa kupatamisel ilma sulfitita ja 40% koos sulfitiga Sulfitist tingitud kaod on pH-st sõltuvad. Tiamiin praktiliselt ei lagune tugevalt happelises keskkonnas (hapu leib, hapud marja- ja puuviljakeedised) Riboflaviin (vitamiin B2) Keemilise struktuuri põhikondikavaks on süsinik-vesinik-hapnik, mis hõlmab ribitooli (suhkur), mis on seotud flavonoidiga (taimset päritolu aine, mis sisaldab pigmenti nimega flavoon). Flaviin-ensüümide prosteetiline rühm Puudus põhjustab aminohapete kuhjumise.
10 koonusjas, hiljem kellukjalt kumer; jalg tihedaltvatjasebemeline, kiirelt kaduva vatjasebemelise rõngaga, alusel avara kotja tupega; kasvab okasmetsades,kaunis sageli, kuid ilmub hulganisti vaid paljude aastate tagant (Raitviir 2005). Esimese valge kärbseseene leidis ja kirjeldas Elias Magnus Fries Rootsist. Nagu ka eespool öeldud on valge kärbseseen surmavalt mürgine ja mürgisus ei kao ka kupatamisel. Valge kärbseseen pidi olema toore kartuli lõhnaga (Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08). Surmavalt mürgist Valget kärbseseent on leitud Austraalias Canberras ja Melbourne linnade lähedalt tammikute alt kasvamas. Austraalias kaunis haruldane, ning levinud üksikutes kohtades. Jaanuaris suri kaks inimest neljast Austraalias, kes olid söönud seda (The Fly Angaric menace, 2005). Joonis 2. Valge kärbseseene looduslik leviala (roheline) ja võõrliigina (punane). 1.3
Sigade veretustamise üldkestvus on 6-8 min. Kogutud toiduveri tunnistatkse kõlblikuks alles pärast lihakeha ja elundite veterinaarset läbivaatust. 10-20 looma veri kogutakse ühte nõusse ja oodatakse vet.arsti otsust. Nahaga sigade kupatamine ja nahapinna puhastamine harjastest. Tuleb vältida nii üle kui alakupatamist. Mõlemal juhul on karvade eemaldamine raskendatud. Liigkupatamisel muutub nahk pehmeks, võivad tekkida lõhed. Talvel-sügisel eemalduvad harjased paremini. Kupatamisel kupatusvannis on vee to 58 62 o (opt. 60 oC) 6 minutit. Vannis kupatamisel võib sea hingamisteedesse sattuda vett, mistüttu kopsud on ebaloomuliku värvusega (kasut. Teh. Otstabel). Vesi võib tungida veresoonte kaudu ka teistesse organitesse (süda, maks) ning lihastesse. Vett tuleb vahetada. Kupatustunnel on hügieenilisem. Vertikaalselt asetsevadeelpestud lihakehad transporditakse läbi kupatusmooduli.Pihustitest piserdatakse rippuv lihakeha üle kuuma veega. Parim on aurutunnel.
Üldiselt saab pilvikud maitse alusel jagada kolme rühma: mahedamaitselised liigid, mida saab metsavärskelt toiduks valmistada, kibekad, mida on enne söömist vaja kupatada, ning ebameeldiva kopitanud lõhna ja maitsega liigid, mida ei saagi süüa. Ohtlikult mürgiseid liike meie pilvikute seas ei esine. On küll 34 üksikuid kirbe maitsega liike, mis metsavärskelt sööduna võivad seedehäireid põhjustada, kuid nende probleemne mõju kaob kupatamisel. Ei ole kaitsealune liik. Aastasada jooksul lubas loodus inimesel üles leida palju mõjusaid ravimtaimi ning avastada ravimisviise, mille tõhusust tänapäevalgi tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria)
annaabi.ee 
