1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonnaellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse -tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga.. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Tsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade
Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Näiteks novellid ,,Duell", ,,Maja ärklitoaga", ,,Daam koerakesega". Püüdis oma novellidega avada elu põhiolemust tavaliste ja väga tuttavate pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab
1892 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1904 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peale näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb
nõudis intiimset kammerlava. Klassikutele oli vaja suurt lava. Eriti suurt mängupaika vaja festivalide ja kreeklaste vaimus suure monumentaalse kunsti esitamiseks. 1905 ostab ta Deutsches Theater'i ja on selle juht kuni 1930. Selle juurde loob ta Kammerspiele, väikese lava. Reinhardt suudab ühendada kunstilise töö ja teatriäri. See on päris haruldane. 1906 avab ta oma direktsiooni Ibseni ,,Kummitustega" ja kohe lavastab ka Wedekindi ,,Kevade ärkamise". Siin andis 1906 külalisetenduse Kunstiteatriga Stanislavski. Reinhardt hakkab palju lavastama Shakespeare'i: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Tõrksa taltsutamine", ,,Othello", ,,Palju kära ei millestki", ,,Kuningas Heinrich IV". Suurejooneliselt lavastab ,,Fausti" 1901 ja 1911, I ja II osa. 1909 / 1910 laiendab tegevuse Münchenisse ja rendib Müncheni Kunstiteatri. Ta lavastab Hofmannstahli ,,Kuningas Oidipuse" 1910 Areenteatriga. Ta kavatses suurlavastuste mõõtu laiendada, enam ei ole piiratud traditsioonilist lava
Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. Leiab sealt ka palju sõpru. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Keeruline suhelda, kuna elukohad erinevad. Vaimsel tasandil sarnased: mõistavad üksteist. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Dsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend
Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse(Musta mere äärde), et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb kopsutuberkuloosi. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule.a Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" "Kolm õde". Eesti teatri tipplavastus. Samuti on seda lavastanud Mikiver, Nüganen, Aaslav. Peategelased 3 õde (Olga, Masa, Irina), vend (Andrei). Elavad väikeses provintsilinnakeses (igav). Unistuseks minna Moskvasse. Näitab elu läbi 5; 6 aasta. Soovivad tagasi oma endist kuldset elu. Masa armub sõjaväelasesse Versinisse, kes mõjutab kõigi elu. Soov Moskvasse minna, saab eriti suureks, kui
arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peaie näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb
Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. Leiab sealt ka palju sõpru. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Keeruline suhelda, kuna elukohad erinevad. Vaimsel tasandil sarnased: mõistavad üksteist. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Dsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend
annaabi.ee 
