Põhisündmustik 1. KP vanemate tulek 2. KP sünd 3. Linda kadumine 4. mõõga saamine 5. kuninga valimine 6. KP põllumehe ja riigivalitsejana 7. KP võitlused sortside ja Sarvikuga 8. laudade toomine 9. retk maailma otsa 10.mõõga needus 11.KP viimane töö EEPOSE TÄHTSUS 1. Tõstis rahva eneseteadvust 2. Eestlaste muistse iseseisvusaja väärtustamine 3. Säilitab regivärsilist rahvaluulet 4. Annab ainet teistele kunstiliikidele (kujutav kunst, muusika, ballett) 5. Tõlgitud soome, ungari, saksa, vene, läti, leedu jt keeltesse tutvustab kirjandust EEPOSE SAAMISLUGU 1. Materjali kogumist ja esialgset koostamist alustas F. R. Faehlmann. 2. Pärast sõbra surma jätkab tööd F. R. Kreutzwald. 3.Kreutzwald tegi ettepaneku kirjutada regivärsilisena ja muudab teose pikemaks - kasutab vanade eeposte eeskuju (värss), - on olemas regivärss (selle säilitamine). 4. 1853
Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armastatud.. Ehitised mida enamasti ehitati ja arendati olid kirikud ja lossid, kirevad ja uhked. Seal kõrval, aga maalikunst armastas küpseid ja sooje toone ning sujuvaid üleminekuid. Mida mina ei seosta ühestki otsast Barokiga, olid tagasihoidlikud ja sarnanevad teistele kunstiliikidele, pole pilkupüüdvad. Tuntud olid ka skulptuurid. Need olid rahutud ja maalilised. Nende abil püüti inimeste tundeid mõjutada ning tekitada aukartust ja imetlust. Skulptuurid võisid olla ka tehtud kadunute auks ning mälestada ja tunnustada suuri tegusi korda saatnud inimesi, mis on igati sümpaatne moodus. Barokkmuusika ajal arenes suuresti koorimuusika, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaal muusika ning selle areng ja huvi kasvas.
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg
koguks, mis ametlikult kehtis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus aastail 1932 1956. See õpetus ei tähenda ei eraldi ,,sotsialistlikkust" ega ,,realistlikkust", vaid kujutab endast selget mõõdupuud, mille abil eristati nõukogude riigikunsti: 1 nõukogude mitteriigikunstist 2 mittenõukogude kunstist. Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele kunstiliikidele. Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus, tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste
Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Teise kategooria moodustavad teeniate kujud, mida ülikuile hauda kaasa pandi. Nemad olid kujutatud märksa vabamas olekus, kuigi mõningane kangus on ka neile omane. Kokkuvõte Egiptuse kunst on olnud eeskujuks paljudele teistele kunstiliikidele just oma suurejoonelisuse ja omapära tõttu. Eelkõige on see aga andnud oma panuse Vahemeremaade kunsti arengusse. Kuigi väga palju on vaieldud selle üle, kas Egiptuse püramiidid ja templid on ikka inimese tehtud ja kui nii, siis kuidas see võimalik on. Võib siiski öelda, et terve Egiptuse riik on üks suur kunst. Mitte kusagil teises riigis ei saa kohata püramiide ega templeid, mis ongi omased ju ainult Egiptusele. Kasutatud kirjandus: 1. Eesti Entsüklopeedia (EE 7) 2. http://www
Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Kokkuvõte Egiptuse kunst on olnud eeskujuks paljudele teistele kunstiliikidele just oma suurejoonelisuse ja omapära tõttu. Eelkõige on see aga andnud oma panuse Vahemeremaade kunsti arengusse. Kuigi väga palju on vaieldud selle üle, kas Egiptuse püramiidid ja templid ikka on inimese tehtud ja kui nii, siis kuidas see võimalik on, võib siiski öelda, et terve Egiptuse riik on üks suur kunst. Mitte kusagil teises riigis ei saa kohata püramiide ega templeid, mis ongi omased ju ainult Egiptusele. Kasutatud materjal · http://chou
Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid
Kerjuspoiss Hollandi kunst 17. sajandil 16. ja 17. sajandi vahetusel sai Holland iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest
16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland (põhjapoolsed Madalmaad) sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa
teos valmib (autor) teost käsitletakse (lugeja) ajastu, mida teoses kirjeldatakse (teos) Tähtis on autobiograafilisus, et teost mõista- prototüübid (Andrus-Tammsaare isa, Pearu- naaber jne). Tänuavaldused (välismaal populaarne, tuleb ka Eestisse). Romaanide jagunemine "ismideks": vt pilet nr 20. Miks on eepika tähtis? Meelelahutus, eneseväljendus, elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis. Romaan võib olla polüfooniline ("Idioot") e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes "Don Quijote"). Elujõuliseks muutus romaan 18.saj ("Robinson Crusoe")- ta on noor kirjandusliik. Pidevas arengus. Eesti suurim romaanimeister Tammsaare
annaabi.ee 
