kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913 Akvarell, guass (20,7x23,9)
Maalid olid üles pandud hoone fuajee seintele. Näitusele sattusin sõbra soovitusel ja seda sai nautida täiesti tasuta. Maale oli seal üsna mitmeid, need olid õlimaalid ja neid kõiki oli võimalik ka ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud. Ta ei ole käinud kunstikursustel vaid on iseõppija. Maalid jaoks on ta inspiratsiooni ammutanud oma endisest elukohast Bulgaariast, just sealsest arhitektuurist ja inimestest. Praegu, aga elab ta koos eestlasest abikaasaga Soomes ja on Kuressaares tihe küaline. Maalinud on kunstnik üsna värvikirevalt, kohati isegi sürrealistlikult. Näiteks ühel pildil oli taevas punast värvi roosade triipudega jne. Enamus maale on tehtud igapäeva elust. Näiteks viimase trammi lahkumine ja hommikusest hetkest tänaval
Retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander-Arnold Maastiku maalinäitust. Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus. 15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984. Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981.
1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus
kunstis. Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks muuta siinne kultuur modernsemaks ja rahvusvahelisemaks. See neil õnnestus. Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid. Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja. Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik. 1928 asus ta tagasi Tartusse “Pallasesse” - esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. LISA:
Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919 1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919
majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku
kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Nikolai Triik oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli
Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja
juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926
õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triik (1884-1940) 884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga
asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku
ALEKSANDER TASSA 1882–1955 Aleksander Tassa sündis 1882. aastal Tartus. Tema kunstihariduslik tee sai alguse 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. 1904. aastal siirdus A. Tassa Peterburi A. Stieglitzi Kunsttööstuskooli, kust koos teiste eestlastega oli sunnitud lahkuma seoses üliõpilasrahutustega 1905 aastal. Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas, ning taas Peterburis, sedapuhku J. Goldblatti kunstikursustel. Helsingi ja Ahvenamaa kaudu jõudis A. Tassa koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga 1907. aastal Pariisi. A. Tassa õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, H. Anglada-Camarosa ja K. van Dongeni ateljees. 1908. aastal viibis A. Tassa koos K. Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik
annaabi.ee 
