Soovitan kõigil seda vaatama minna, sest avatuks jääb näitus Rahvusraamatukogus kuni 27. oktoobrini. Näitus on olnud seal juba 13. oktoobrist alates. · Tooksin ka mõned mõtted välja kuulsalt maastikufotograafilt Terry Hope: ...suurepärased fotod sünnivad ainulaadsete tingimuste ja maagilise valguse kombinatsioonidest. ...kaamera on fotograafi jaoks üks töövahenditest, nagu pintsel maalikunstnikule. ...kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks. ...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida. ...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse. ...maastiku fotograafil peab jaguma kannatust, et millegi erilise toimumine ära oodata. ...kõik sõltub valgusest ja aastaajast, sest fotograaf maalib valgusega. ..
· Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus o Jõulised ja säravad värvid · Tema suurimaks saavutuseks on "Maria de medici saabumine Pariisi" 21 maalist koosnev seeria · Olles 53 aastasena abiellub Rubens 16-aastase ilusa naisega. Naine mägnib olulist rolli kunstiku viimsed kümnendi loomingus. Rubensi laad muutub intiimsemaks, rahulikumaks, sügavaks, maalidel lapsed ja naised, värvid pastellsemad Teises kuulsaks oli Anthonis van Dyck, teda peetakse paraadprotree rajajaks.
võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi.
Lugu inimesest, kes ei suuda oma õnne eest võidelda. Saab kutse Weimari õukonda, mille ta vastu võtab. Tegeleb riigiasjade+ kirjaniku tööga. Euroopa reiside muljed on loomingus. ,,Egmont" madalmaade vabadusvõitlusest. Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal tasemel. Ballaad ,,Metshaldjas", luuletused on tekkinud konkreetselt elunäidete põhjal. Goethe värsse peetakse musikaalseks. Tema on tekste viisistanud.
Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule. 2000. aastal müüdi üks Manet maale üle 20 miljoni dollari eest. 10 ,,Baar Folies-Bergère'is" 11 Kokkuvõte Edouard Manet(1832- 1883) on Prantsuse impressionist, kuid tema töid peetakse varamodernistlikeks. Nagu ka palju teised kunstnikuid sai ka Manet kuulsaks alles peale oma surma. Kunstiku teele juhatas poisi tema onu Charles Fournier, reisides ringi ja saades inspiratsiooni kuulsatelt kunstnikelt nagu Goya, Velazques ja Hals. 24. aastaselt avas ta juba oma stuudio. Tema loomingut iseloomustavad rohmakas maalimisstiil, fotole omane valgustus ning kesk- ja kõrgklassi kujutamine oma sotsiaalses olekus. Kuulsamad tööd on ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Baar Folies-Bergère'is" ja ,,Kontsert Tuliersies aias". Eluajal sai ta palju kriitikat
Esimesi kunstinäitusi hakati korraldama siis, kui avati esimesed Kunstiakadeemiad, et ostjatele näidata uute kunstike loomingut. Tänapäevaks on kaotanud see algeline näitus oma mõtte. Inimesi sel ajal huvitas see, et kunstik oleks kuulus, nüüd on aga niipalju kunstike, et ostetud saab see töö, mis pakub vaatajale enim naudingut. Pealegi on tekkinud uut moodi näitused, publiku sokeerimiseks ja kunstiku soov tuntust koguda või lihtsalt näitused mõnest aktuaalsest teemast. Näiteks valimis teemaline näitus, mis toimus 3.märtsil nimega "Valimisnänn läbi aegade" või ensüklopeedia näitus, mis toimus 1.märtsil ja oli pühendatud esüklopeedia sünnipäevale. Kõik need erinevad näitused on puudutanud publikut mingil moel. Neid sokeerinud, tekitanud nostalgia hetki, naerma ajanud või pannud mõtlema. See on aga hea, sest kunstnik taotlebki eelkõige seda, et ta
inimese unikaalsuse, individuaalsuse ja erinevate autentsete tunnete väljendamisviiside avaldumise elu ja surma küsimuses. Igal inimesel on oma unikaalne viis loomingulises väljenduses, mis sarnaneb sõrmejäljega, mis on iseloomulik vaid sellele inimesele. Langer (1967, 1970) jätkab eeldusega, et sümbolismi kontseptsioon on iseloomulik inimtunnetusele ja et sümboolsed väljendused ja arusaamad eristavad meid loomade mõtlemisest. Ta defineerib kunsti kui kunstiku tunnete sümboolset väljendust, mis erineb sümptomaatilistest vahetult läbikogetud tunnete väljendamisest. Nagu Jung, May ja Moustake, rõhutab ta individuatsiooni tähtsust ja identideedi kujunemist läbi loomingulise protsessi. Langeri teooria on tihedalt seotud vajadusega väljendada sümboolseid tähendusi, mis on välja pakutud ka teiste poolt (Garai, 1977/78; Jung, 1971; Singer & Pope, 1978).
Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst). Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi.
päritolu. See teatud inimestel peatuma jäänud. Olulist rolli mängisid ka muusad, kes kunstnikud puudutasid ja andsid inspiratsiooni. Nad olid vahendajad jumaliku ja inimliku vahel. Andsid jumalikku jõudu. Ilusad luuletused ei ole maised ega inimese loodud, vaid jumala poolt antud. Need on inspireeritud sellest jumalast, kes neid oma valduses hoiavad. Loominguline inspiratsioon on meelteväline. See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt
annaabi.ee 
