kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on. Uurib mitmeid erinevai tõlgendusi. Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. 3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen.
inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja. Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt. See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost... Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned? Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta. Modernsed kunstiteosed said kiiresti kuulsaks, kuid institutsioonide tunnustuse said üsna hilja. Kunstivoolud järgnesid üksteisele kiirelt. See tegi esteetikust filosoofi ülesande veel keerukamaks. Tema ju püüab pigem esile tuua konstante, mitte tõlgendada üksikuid kunstiteoseid. Moodne kunst kõige üldisemas mõttes ammutas
Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Kunstifilosoofia: kunstidiskursuse (kunstikriitika, kunstiteadus) filosoofia – mõistete ja printsiipide analüüs. Lähtepunkt, eesmärk, meetod. Kunstiesteetika: eeskätt kunstnike teoretiseerimine mitmesuguste kunstiküsimuste üle: loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet)
filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli
filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe,
4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud
Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13
ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil. tõsi küll, adorno ei aimanud, et modernistlikku atonaalset muusikat hakatakse kasutama õudusfilmides, kuhu see tõesti väga sobib
· Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku hoiakud on objektiivsed. Põhinevad teoreetilistel teadmistel või kõhutundel? · Esteetika üritab lahti mõtestada ilu olemust. · Meelelisi naudinguid võivad esile kutsuda ka teistsugused asjad inetud. Võivad meid sama moodi erutada. Ei saa öelda, et kõik, mis on ilus, tekitab meis meelelisi tundeid. · Esteetika ei ole ka pelgalt kunstiteooria. · Esteetika kui kunstiesteetika. Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi kunstnikuprogramm oma taotlused, soovid, kunasti loomise põhialused sõnastatud). Kunstnikuesteetika on üldfilosoofilistest harudest eemaldunud. Võib olla kirja pandud ka retsensioonina. Kunstnikuesteetikaid on väga palju · Esteetika kui filosoofia · Alates 20
annaabi.ee 
