11.2016) 7. - (2014). . http://info-shkola.ru/rol-iskusstva-v-zhizni-cheloveka/ (27.11.2016) 17 , . , , . , . , . , . , . , , . , . - , . , . 18 RESÜMEE Selles uurimistöös teemal "Kunsti roll kaasaegse noormehe elus", räägitakse erinevate kunstialade tähtsusestinimesteelus. Seetõttu, töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kunst mõjutab inimese vaimse kultuuri moodustamist. Ka autor soovis tekitada inimestes huvi kunstimaailma vastu. Eesmärkide saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks olid kogutud ja analüüsitud materjalid, mis on esitatud teoreetilises osas. Praktilises osas viidi läbi küsitlus õpilaste hulgas, et teada saada nende suhtumist kunsti
olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib
Eelkõige Saksamaal kerkisid imelikud, süngeilmelised, juhuslikuna tunduva väliskujuga nagu tugevast tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist. Tõeliseks funktsionalismi toetajaks ja levitajaks sai aga 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikool „Bauhaus“. Kool loodi küll arhitektuuri ja töötustoodete kujundamise õpetamiseks, kuid sellest sai tähtis kunstikeskus, kus õieti kadusid piirid üksikute kunstialade vahel. Kooli rajas silmapaistev arhitekt Walter Gropius (1883 – 1969), kes kavandas ka „Bauhausile“ hoone – see on üks funktsionalismi tähtteoseid. „Bauhausis“ töötasid õpetajatena tuntud maalijad Kandinsky ja Klee. „Bauhaus“ likvideeriti 1993. aastal fašistide poolt. Paljud eesrindlike kunstialaste ja ühiskondlike vaadetega bauhausalased pidid maalt lahkuma, 2 peamiselt USA-sse, kus nad arhitektuuri arengusse edaspidi
Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustadelt artistidelt Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ja Larry Williams. The Beatlesi mõju popmuusikale on olnud tohutu, kuna ansambli muusika on nii harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest väga uuenduslik Beatles läks laiali aastal 1970. Muusika Eestis Eesti muusika ongi 20. sajandi muusika, sest eestlaste jaoks mahub selle sajandi sisse peaaegu kõik, vaid osa sünde jääb eelmisesse. Isiksuste sünnid, kunstialade sünnid. 19. sajandisse jääb rahvuse sünnile ja kasvule üks olulisemaid muusikasündmusi laulupidu. Üks eesti muusika eripärasid võrreldes pigem teiste maade kui teiste kunstiliikidega on selles, et peaaegu kõik sünnib koos, ühes ajas. Tänaseks on see aeg muidugi pikk olnud, terve sajand. Aga selle aastasaja esikümnenditel elatakse kiirkorras läbi euroopa kunstmuusika valud ja vaevad, erinevad muusikavoolud või vähemalt nende mõjutused barokist
Selline laad leidis kergemini tunnustust laiema publiku kui ka iseseisvunud riigi valitsuse silmis. Tartu ja Tallina kunstnikkonna vahel oli tänu Tallinna kunstnike kemmertsedule ja riiklikule soosingule pinged. Kahe kunstikeskuse konkurents oli ka põhjuseks, miks ei sündinud kõiki kunstnikke ühendavat organisatsiooni. Alates 1914. aastast pealinnas tegutsenud linnak unstikool sai 1920. aastak riiklikuks keskastme kunstikooliks, kus õpetati tarbekunsti ja erinevate kunstialade oskustöölisi. Hiljem lisandus maalikunstnike ja skulptorite ettevalmistus. Selle kool pikaajaliseks juhiks oli ekspresidendi Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts, kes oli ka ise maalikunstnik. Samas aga Tallinna kooli oli tänu Peterburi haridusega õppejõule rangem ja traditsioonilisem õpetus. 1922. aastal avati graafika eriala, mida juhtis Günther Reindorff. 1930 aastal laienes polügrafistide ettevalmistus.
Need korraldused olid väga ebamäärased: Eesti Raamatukauplejate C?hingu kirjas Haridusministeeriumile väideti, et a?on küll tahe olla lojaalne, see käib aga üle jõu ja mõistusea¯. 23. augustil hakkas Haridusministeeriumi juures koos käima keelunimekirju koostav komisjon, mille juhtajaks August Alle. Informatsionikeskuse (tema pädevuses oli trükitööde, raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni kümne liikme hulgas oli mitu kirjanikku: August Jakobson, Mihkel Jürna, Paul Rummo, Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust
60.aastad olid terve rea noorema põlvkonna kujurite eneseleidmise aastateks. 1960 lõpul esile tõusnud noorpõlvkond lõi oma paremad tööd 70 aastatel Pilet 11 2.Kunstiharidus Eestis. Laikmaa hakkas 1903 aastal andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal. Alates 1914 tegutses Tallinnas linna kunstikool,mis muudeti 1920 aastal riiklikuks keskastme kunstikooliks(Riigi Kunsttööstuskool)-seal õpetati tarbekunstnikke ja erinevate kunstialade oskustöölisi.Hiljem lisandus sinna maalikunstnke ja skulptorite ettevalmistus.Kool muutus mitmeastmeliseks ja sai 1938 kõrgkooli staatuse.Kooli pikaajaliseks juhiks sai Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts.Tallinna koolis domineerisid Peterburi haridusega õppejõud. 1918 loodi Tartus ühing Pallas-endendamaks esteetiliselt nõudlikku kaasaegset kunsti.Pallas hakkas korraldama näitusi ja 1919 aasta lõpul asutas samanimelise (Pallase kunstikool)kunstikooli
Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua traditsiooni, iidseid kombeid ja väärtushinnanguid. Kuulus ülikute võimaluste hulka. Lihtrahvale polnud mõtet rääkida. 4. Saj ekr esimesed maaliteooriad. Hiina traditsioonis on kõige rohkem tegeldud just maalikunstiga. Teada teoreetilisi töid 5
annaabi.ee 
