Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi. Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad. Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, mi...
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal o...
..........................28 Lisa 2. Kaardid........................................................................................................30 Lisa 3. Küsitlusleht..................................................................................................33 2 SISSEJUHATUS Sügis on Ameerika avastamise hooaeg. Viikingid tegid seda 9. oktoobril, Kolumbus 12. oktoobril ja hiinlased oktoobri lõpus, kui pidada silmas Gevin Menzies´i. Kuid neid sündmusi ei lahuta siiski mitte mõni päev või nädal, vaid sajandid. (Vahtre 2005:18) Ameerika avastamine on inimesi huvitanud juba ammusest ajast. Kõik tahavad olla esimesed ning hoida oma esikohast kümne küünega kinni. Kõige enam on tunda seda itaallaste juures, nemad ei taha kuidagi loobuda Kolumbusest. Esiteks ei ole kindel, kas ta ültse oli itaallane (ta küll sündis Itaalias, kuid ei ole teada, kas ta
annaabi.ee 
