sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.14 Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks 10 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 11 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 12 URL http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4562&Itemid=2 13 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 14 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 8 kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja
tuntuse. Temal on kindel kunstniku joon, lemmik töö vahend oli pastell millega lõi ta oma kuulsamad maalid. Palju maalis Eestimaad. Kuid tema tuntumaks tööks jääb ikka Marie Underi portree. 7 Kasutatud kirjandus 1. 5 EE 1990 2. http://www.museum.haapsalu.ee 3. http://www.haus.ee/?s=maaler&kid=112 4. http://www.sirp.ee/2002/14.06.02/Kunst/kunst1-1.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa 6. http://www.muuseum.ee/et/kuum/naitused?action=details&museum_id=135 7. http://allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=3603 8. 8
Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus ning ta on tuntud eelkõige oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944–2005. 12. sajandi teises poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmentesamal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester. Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid J...
ee/public/default.aspx? contentid=183129&nodeid=40600&contentlan=13&culture=et-EE · http://uudised.err.ee/index.php?06188397 · http://web.zone.ee/juugend/juugeesti/juugeesti.html · http://web.zone.ee/juugend/elulood/Saarinen.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ajalugu · http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/tallinna-arajaanud- suurehitised.d?id=32553603 · http://erb.nlib.ee/ · http://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kunst/kunst1-4.html · http://www.finland.ee/public/default.aspx? contentid=148464&nodeid=40599&contentlan=13&culture=et-EE · http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514860/Eliel-Saarinen · http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/paas/paas_arhitektuur.html · http://rooma.postimees.ee/161205/lisad/kinnisvara/180403.php · http://www.tallinnapostimees.ee/26919/veerenni-asumi-suda-oli-lutheri-vabrik/ · http://register.muinas.ee/#
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa ...
Kõigile on teada Paul Raua kaksikvend Kristjan Raud, kuid temast endast teatakse vähe. Paul Raua elukäik on väga huvitav ning kunstnik jättis sümpaatse mulje. Tema teostes on selgelt näha kahe ajastu vahetumist. Kasutatud kirjandus http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=5&num=1100 http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 http://www.epl.ee/artikkel/324262 http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4562<mid=2 Virve Hinnov, ,,Paul Raud", kirjastus Kunst, Tallinn 1966 Lisad LISA 1 ,,Ema käistega ja kirjatud tanuga" LISA 2 ,,Lilleniit" 1906-1911 õli LISA 3 ,,Magav koer" etüüd kompositsioonile ,,Kalevipoeg ema otsimas"
Jaan Koort on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus. 14 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=11004 http://www.sirp.ee/2002/31.05.02/Kunst/kunst1-2.html http://eestigiid.ee/index.php?Person=nimi&PYear=aasta&start=30&ItemID=62 http://www.virtuaalmuuseum.ee/NIKOLAITRIIK/docDesc_pub http://kunstiveeb.arhiiv.ee/elulood/Koort.html 15
,,Genji Monogatar". Illustratsioon 5. Jaapani kalligraafia. Illustratsioon 6. Netsuke. Illustratsioon 7. Jaapani stiilis ikebana. Illustratsioon 8. Bonsai KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Koolibri, 1999, lk 861- 867. 2. Kangilaski, J. Üldine Kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Kunst, 1997, lk 321- 323. 3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaapani_kunst_leilalille.htm 16.04.08 4. http://www.sirp.ee/2002/25.10.02/Kunst/kunst1-5.html 16.04.08 5. http://www.artelino.com/articles/japanese_art_history.asp 16.04.08
annaabi.ee 
