kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda. Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi
D'Artagnani hakkab asi huvitama ning ta lepib kokku hinnas. Siis, aga pannakse kaupmees vangi. Järnevates seiklustes satub vangi ka d'Artagnan, ta leiab üles oma proua Bonacieuxi, armub temasse ning peale seda usaldatakse talle kuninganna enda poolt salajane ülesanne. D'Artagnan peab minema inglismaale ning saama sealt tagasi kaelakee mille ta oli andnud oma armukesele Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga. Proua Bonacieux röövitakse taas ning d'Artagnan kohtub salapärase Mileediga keda ta kunagi tolle võõra kes ta kirja varastas, kõrval tõllas nägi. Ta hakkab mileedile meeldima ning lõpuks saab d'Artagnan teada et mileedi on kardinali käsilane ja kindlalt seotud proua Bonacieuxi röövimisega
elluviimist. Nii jäid Louis XVI ja Marie Antoinette halba seisukorda, ning seda mitte ainult nende iseloomu tõttu, vaid püüete tõttu muuta Prantsusmaa poliitilisi ja sotsiaalseid ideesid. 1789.aastal nõuti kuningaperelt, et nad koliksid Versaillesi lossist Pariisi. See muutis nad justkui vangideks. Marie Antoinette otsis abi teistelt kuningaperekondadelt, sealhulgas oma vennalt, Austria kuningalt ja oma õelt, Napoli kuningannalt. 1791. aastal üritas Marie Antoinette Pariisist põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Kui Austria ja Preisimaa Prantsusmaale sõja kuulutasid, süüdistati Marie Antoinettet saladuste avaldamises vaenlastele ja 10. augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21. jaanuaril 1793 hukati Louis XVI. Marie Antoinettet koheldi tema vangistuse ajal julmalt. Hukati tema parim sõber ning tema piigi otsa löödud pea viidi Marie Antoinette akna alt mööda
tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja le antud. 21.Hertsogi kskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ra liganud) ja siis lks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale. 22.Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees, kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma. 23.D`Artagnan judis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma ktt suudelda ning kinkis talle srmuse. De Treville`i tegi ettepaneku minna kolme musketri otsima(kes olid teel Inglismaale kaduma jnud) ning d`Artagnan oli sellega nus. 24.D`Artagnan ja tema teener lksid proua Bonacieuxi juurde aiamajakese taha. 25.D`Artagnan ja tema teener vtsid kaasa mitu hobust(et kik musketrid nendele ra mahuksid) ja lksid d`Artagnani spru otsima. Leidsid Porthose
Claudius üritab saada Hamletilt infot, mida ta laibaga tegi , kuid Hamlet ei taha seda kuidagi otse välja öelda. Kogu sellise jutu ja käitumise peale, käsib kuningas Hamletil ennast valmis seada ja Inglismaale minna. Möödub mõni nädal. Ophelia astub lossis ühte tuppa , käes lauto. Ophelia laulab kurvalt ja meeleheitlikult, kuna tema isa-Polonius on surnud. Järsku aga kostub väljast valju kisa ning sisse astub Laertes. Kuidagi oli temagi uudisest kuulnud . Ähvardavalt soovib ta kuningannalt ja kuningalt teada saada tõde, enda isa surma kohta. Sellest talle ka räägitakse. Samas vaatuses tulid meremehed Horatiole Hamleti kirju tooma. Hamlet jutustab enda kirjas, kuidas neid juba teisel päeval jällitasid mereröövlid ning sellest, kuidas ta langes paltvangiks, Kirjas palub Hamlet, et tema ülejäänud kirjad jõuaksid edukalt Claudiuseni. Kuningas saab Hamleti kirjad kätte. Kirjas palub Hamlet luba kuningriiki tagasi tulemiseks. Kuningas Claudius peab
Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas ja kuninganna kutsusid neid sinna. Lossi saabuvad kuulsad näitlejad,kelle olid kutsunud Hamleti sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet palub neil näidelda mõrva, koputamaks sellega kuninga südametunnistusele. Kuna Hamlet pole siiski vaimu jutus päris kindel, siis ta
) Nad sõid seal hommikust kui neid äkki hakati ründama. Neist saadi võitu. Athos riputas valge rätiku kõrgele, et kõik näeksid et just nemad seal on. Kui tund aega sai täis, hakkasid ründama juba teised. Viis meest läksid minema, kuid unustasid valge rätiku sinna. Athos läks tagasi ja tõi selle ära. Neist räägiti kogu laagris ning nad said väga kuulsaks. D.A müüs oma deemant sõrmuse ära, mille eest ta sai seitse tuhat liivrit. (kuningannalt saadud) Aramis kirjutas kirja inglise milordile, hoiatades mileedi eest. Seda läks viima Planchet, kes jõudis ilusasti õigeks ajaks tagasi. Teine kiri oli mõeldud Tours's elavale osavale isikule, kelleks sai Aramise nõbu. Ta soovis, et nõbu ütleks ta õele edasi, et inglise laevad ei pruugi kohale jõuda ning et ta nägi Buckinghami surnuna. Bazin viis selle kohale ja vastuseks sai ta, et vb ei lähe unenägu täide. Mileedi läks inglismaale. Ta võeti ühele paadile ning viidi ära
mehega kaklema) sellepärast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener jõudsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja üle antud. 21.Hertsogi käskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ära lõiganud) ja siis läks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale. 22.Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees, kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma. 23.D`Artagnan jõudis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma kätt suudelda ning kinkis talle sõrmuse. De Treville`i tegi ettepaneku minna kolme musketäri otsima(kes olid teel Inglismaale kaduma jäänud) ning d`Artagnan oli sellega nõus. 24.D`Artagnan ja tema teener läksid proua Bonacieuxi juurde aiamajakese taha. 25.D`Artagnan ja tema teener võtsid kaasa mitu hobust(et kõik musketärid nendele ära
Hamlet läkitatakse laevale. Kuninga monoloogist selgub, et kiri, mis tal kaasas, nõuab otsekohe Hamleti hukkamist. IV stseen: Norra väed paluvad luba läbimarsiks Taani kuningriigist. Hamlet vestleb väepealikuga. Viibib veel ise, saates teised ees laevale. Hamlet arutleb ohvrite ja nende läbi saavutatava väärtuse üle. Sageli ei vääri saavutatu ohvreid, kuid tema au on alles taastamata isa eest on kätte maksmata. Mõni nädal hiljem V stseen: Ophelia palub kuningannalt vastuvõttu. Väidetavalt on ta jutt üsna hullumeelne, kuid kuningannale antakse nõu neiu ära kuulata. Ophelia kõne ja laulu põhjal võib järeldada, et ta on mõistuse kaotanud ( laulab valentinipäeva laulu). Kuningas käsib Opheliat jälgida. Ta jagab kuningannaga oma muret olukorra pärast: nad on Poloniuse salamisi matnud ja seetõttu on tekkinud kuukujutud, kus neid endidki süüdlaseks arvatakse. Ka Poloniuse poeg Laertes on Prantsusmaalt tagasi. Tuuakse teade, et Laertes
Tema põhiline ülesanne oli piiblitõlkimine. Selle käigus ilmus 10kond raamatut. Selleks oli tal vaja luua alfabeet ja üleskirjutamise põhimõtteid, kirjakeele alused. Tema sõnavara oli 6000-8000 sõna, haritud inimese sõnavara on 5000 sõna. Kirjutas ka Rukouskirja. 1488 ilmus Turu piiskopkonna... (vt eest) tuleks jõuda piiblitõlkimiseni- kaalus 6 kilo, 1642 valmis, pühendati kuninganna kritiinale, anti 70 eksemplari, raha saadi kuningannalt, pani aluse kirjakeelele, Eskil Petreus oli tõlkemeeskonna juht. 6. Paavali Juusteni- kirjutas piiskoppide kroonika (vt ülevalt). Porthan toimetas selle ja kontrollid kõiki fakte, kirjutas esimese jutlusraamatu.
» «Kas proua de Lannoy teadis, mis oli kastikeses?» «Jah, Tema Majesteedi poolt kuningannale kingitud teemantripatsitest ehe.» «Ja ta tuli tagasi ilma kastikeseta?» «Jah.» «Proua de Lannoy arvab siis, et ta andis ehte Buckinghamile.» «Ta on selles täiesti veendunud.» «Kuidas nii?» «Kuninganna õuedaamina, kelle ülesandeks on ehete korrashoid, oli proua de Lannoy järgmisel päeval kastikest otsinud ja näides rahutuna seda mitte leides, küsis ta selle kohta lõpuks kuningannalt.» «Ja mis tegi kuninganna?» «Kuninganna punastas sügavalt ja ütles, et ta oli eile ühe teemantripatsi katki teinud ja seepärast saatnud selle kullassepa juurde parandada.» 159 «Tuleb kullassepa juurde minna ja selgitada, kas see on tõsi.» «Ma juba käisin seal.» «Noh! Mis ütleb kullassepp?» «Kullassepp ei ole midagi kuulnud.» «Tubli, tubli, Rochefort, kõik ei ole veel kadunud ja võib-olla . . . võib-olla läheb kõik veel hästi!»
annaabi.ee 
