Erinevus Euroopa kirjandusest seisneb selles, et ei saa eristada vana- kesk- ega uusaega. (Öeldakse vahel, et Indias on keskaeg kestnud 19.sajandini.) Usulist ja ilmalikku kirjandust ei saa eristada, sest kirjanduse aineseks olev maailm on üks tervik. 3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4. Mida tähendas Vana-Hiinas kiri, kuhu ja mis eesmärgil esialgseid tekste kirjutati? Kirjal oli algselt rituaalne tähendus: seda kasutasid preestrid selleks, et koostada kuningaile erilisi oraaklitekste, mis usuti olevat jumalate sõnum. Neid tekste kanti kilpkonnakilpidele. 5. Millise filosoofiaga on seotud Kong Fu Zi ja Lao Zi? Kong Fu Zi on seotud humanismiga ja Lao Zi on seotud taoismiga. (pole kindel) 6 Miks on tähtis Lao Zi Daodejing e Kulgemise väe raamat? Kuna on taoismi alustekst. "Daodejingi" keskseid ideid on loobumine võistlemisest selle kõigis vormides - vastavalt ka vägivallast, võimutaotlusest, kuulsusetaotlusest jne. Põhisõnum on ,,tegutseda
lektsionaar - liturgiline taamat missa palvete ja tekstidega seitsme sakramendi jaoks, loetavate tekstide nimistu on epistolaar breviaar - ladinakeelne palveraamat, peamiselt katoliku vaimulikele tähtpäeva- ja tunnikohaste palvetega. Sisaldab väljavõtteid piiblist, pühakute legendidest. Hilisel keskajal arenesid breviaari tekstide kaunistused väga kõrgetasemeliseks, eriti flaami ja prantsuse illumineeritud käsikirjades kuningaile, aadlile ja kõrgeile vaimulikele iluumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest horarium - tunniraamat, sageli illumineeritud palveraamat ilmikuile ööpäeva tundide jaoks. tetriarhid - nelikvalitsejad koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks Bütsants
Need kümme aastat tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas, siis keisri poolt vastuvõtt Peterburis, menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal. Polnud vist Euroopas paika, kus virtuoos poleks oma mänguga publikut vallutanud. Teda võeti vastu ja saadeti ära kui kangelast: rahvas piiras tänavaid, juubeldati rohkem kui kuningaile. Liszt oli paljude linnade kunstielu rahaline toetaja. üks tema menukamaid kontserte oli Berliinis. Kokku tuli anda 20 kontserti, kusjuures poole sissetulekuist ohverdas ta Kölni katedraali taastamiseks, vaeste üliõpilaste ja muusikute toetamiseks jne. Või siis sündmus Bonnis. Juba aastaid oli Saksamaal korjatud andeid Beethoveni mälestussambapüstitamiseks. Rahad aga ei laekunud. 1845. aastal asus
Rahateenimiseks otsustas ta sõita Viini. Tuli anda ligi kümme kontserti. Saadud rahad saatis pianist oma kodumaa talupoegade abistamiseks. Aastad 1838-1848 tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. Polnud vist Euroopas paika, kus virtuoos poleks oma mänguga publikut vallutanud. Teda võeti vastu ja saadeti ära kui kangelast: rahvas piiras tänavaid, juubeldati rohkem kui kuningaile. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848, kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri
muutuma kapitaliks. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. 4 Kapital - raha, mis teenib uut raha. Kui keskajal oli rikkuse allikaks eelkõige maa, mis tootis uut väärtust, siis kapitalistlike suhete kujunemisel muutus järk-järgult rikkuse allikaks raha, mis tootis uut väärtust, see on uut raha.
6 Loengukonspekt, 2006 2. Common Law ja Sir Edward Coke Veel enne, kui kolmekümneaastasest sõjast vapustatud Püha Rooma Riik jõudis Mündteri ja Osnabrücki kompromissrahuni (1648) ja kinnitas vürstide võimu keisri arvel, ilmus Inglismaal nähtavale uus õigus. See kuulub Inglismaa õigusajaloo eripärade hulka, et nii kuningal kui seisustel õnnestus leida tulevikkutõotav vorm. Mandril jäid seisused kõikjal konservatiivse põhikorra kantsiks ega muutunud rahvaesindusteks, jättes kuningaile algatuse riigi ja õiguse tuleviku kavandamisel. Briti saarel olid aga lood vastupidi kuningas võitles oma väidetavaile sünnipärastele eesõigustele viidates vana põhikorra säilitamise eest, seisused aga rajasid mõlemas, nii lordide kui alamkojas teed moodsale parlamentalismile. See oli võitlus elu ja surma peale, mida saatis Inglismaa ainulaadne poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitselepuhkemine. 7 1689
Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. Ristisõjad: Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi lagunemise järel kujunenud ristiusuline euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Kui hoolsasti otsida,
muutuma kapitaliks*. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. * Kapital - raha, mis teenib uut raha. Kui keskajal oli rikkuse allikaks eelkõige maa, mis tootis uut väärtust, siis kapitalistlike suhete kujunemisel muutus järk-järgult rikkuse allikaks raha, mis tootis uut väärtust, see on uut raha. KESKAEG
Eestlased surmavad Harjus, Läänes, Saares kõige pealt saksa vasalle (quam plurimos vasallos ac christianos - Wartberge Hermann'i kroonika; ,,oma isandaid ja. sakslasi" - sealsamas ja U. B. 814, 820; vanu ja noori, mehi ja naisi, Läänes 1800 hinge - Hoeneke). Harjulased resp. ülepea Taanile alluvad eestlased valivad omale 4 kuningat, saarlastel on kuningas Vesse, ka liivlased on omale kuninga oma vanemate hulgast seadnud. Peab arvama, et kõigile neile kuningaile olid antud suuremad volitused, kui olid harilikel vanemail vanasti, olgu see siis ainult sõja puhuks kui väejuhtidele või oli see kavatsetud nii alaliseks, sest et senised kogemused pidid selgesti näidanud olema, et vanemate kaudu ei saa senise ametivõimuga enam maad valitseda. Liivi ordu salakavalal sõnamurdlikul teotsemisel löödi Tallinnat piirav 10 000-line eesti vägi 14. V. 1343, kuna eestlastele appi tulnud Turu foogt Dan Niclisson alles 19. V. pärale jõudis ja siis Tallinnaga
annaabi.ee 
