Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu. Kuiv ainekeskne õpetamine
· H1 sisukas e. alternatiivne e. konkureeriv hüpotees, mida uurija soovib tõestada (tavaliselt mingi erinevuse, mõju või seose olemasolu). Üks kahest hüpoteesist peab kindlasti kehtima. Statistilise hüpoteesi kontrollimine Lähtudes valimi karakteristikutest kontrollitakse statistiliste hüpoteesidega teatud oletuste paikapidavust kas üldkogumite või valimite suhtes. Hüpoteeside kontrollimisel püütakse tõestada sisukas hüpotees nullhüpoteesi kummutamise teel, kasutades teststatistikut. Hüpoteesi kontrolli eeskirja (meetodit) nimetatakse testiks e. kriteeriumiks, hüpoteesi paikapidavuse kontrollimist testimiseks. Iga testi aluseks on teatud valem, millega arvutatud suurust nim. teststatistikuks e. statistikuks. Statistilise hüpoteesi kontrollimine Eeldatakse, et uuritava kogumi andmed jaotuvad sarnaselt testi aluseks olevale teoreetilisele jaotusele Eeldatava
sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9 metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Nüüdseks on Tema teooriad täiendunud ja laialt levinud. Kahju ainult, et Ta seda ise näha ja kogeda ei saa. Kasutatud kirjandus · Liimets, A: Liimets-Sorokin, R; Unt, I; Kala, U. Heino Liimets: Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. Tal.:TPÜ kirjastus 1998:81
d 1 Kokku 110 130 2 4 0 18) H0 -nullhüpotees väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu. Nullhüpoteesi pole võimalik tõestada ning kui uurija tahab mingisugust erinevust tõestada siis tuleb tal uurimist jätkata H1-sisukas hüpotees, mida uurija soovis tõestada. Hüpoteeside kontrollimisel püütakse tõestada sisukas hüpotees nullhüpoteesi kummutamise teel. 19) 1. liiki viga tekib siis, kui võetakse vastu sisukas hüpotees aga tegelikult on tegemist nullhüpoteesiga.Tegemist on raske veaga, mis tekib siis kui uurija tahab tõestada erinevust või seost mida tegelikult ei ole. 20) Tavaliselt antakse metsanduslikes uurimustöödes 1. liiki vea tõenäosuseks =0,05. 21) Usaldusnivoo on uurija poolt ette antud tõenäosus kuhu üldkogumi parameeter kuulub teatud (küllalt suure) tõenäosusega. Seda tähistatakse 1-
autor juba esimese peatüki esimese paragrahvi pealkirjas, on ta omamoodi hädas aegruumiga, ent siinkirjutajale näib, et peale selle ka veel oma mõtete ja nendeni viinud meetodite argumenteeritud ja arusaadava esitamisega. Loomulikult tuleb mainida, et autor isegi tõdeb oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik
Sots.demokraatide ,,saatuseusk" Rootsis: kuna kapitalismi surm on ette määratud, on kapitalismi abistamine depressiooniajastul vasturevolutsiooniline tegevus, kuna just töölised kannatasid kriisi ajal võtsid sots.demokraadid 1930.aastate alguses omaks plaanimajanduse, kus riik sekkub majandusesse aktiivse sotsiaalpoliitika abil. Tööliste ja talurahva ajalooline kompromiss: heaoluriigi ehitamise algus Sotsiaalse paradigma muutus kapitalismi kummutamise asemel eesmärgiks selle allutamine demokraatlikule kontrollile, vaja teha parlamendis koostööd: kõikides põhjamaades kujunes koostöötelg sotsiaaldemokraatide ja talurahvapartei vahele (Taanis ja Norras talurahvaparteiks liberaalne venstre). Nn depressiooniajastu lepingud mainitud parteide vahel Taanis ja Rootsis 1933, Islandil 1934, Norras 1935 ja Soomas 1937. Tulemus: poliitilisi äärmusi kommuniste ja paremäärmuslasi/fasiste toetas (väike) vähemus.
vaid teooriasse suhtutakse kui terviklikku struktuuri. Mõistete tähendus on antud rolliga teoorias. Lakatosi järgi toimub teaduses areng uurimisprogrammide kaudu. Uurimisprogramm koosneb tuumast ja perifeeriast. Tuum on alusväidete ja printsiipide kogum, millel uurimisprogramm põhineb, sinna kuuluvad ka üldised metafüüsilised ettekujutused. Tuuma ja perifeeria vahel on kaitsevöö, mis kaitseb tuumväiteid nende otsese empiirilise kummutamise eest. Kaitsmiseks on võimalikud igasugused väited, ka need, mis ei ole iseseisvalt testitavad. Progammi tuuma ei ole võimalik falsifitseerida. Teadus areneb paralleelselt eksisteerivate uurimisprogrammide omavahelise võistluse tulemusel. Tekivad probleeminihked. Uurimisprogrammid. Uurimisprogrammid on Lakatosi järgi progressiivsed (uus teooria suudab seletada neid samu asju, mida ta eelkäija, kuid lisaks neid, mida eelnev ei suutnud ning viib uute nähtuste
Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist.
3.4.3. Liikumise erijuhtumid 1) M M h , F Fh - ainult veeremine 2) M M h , F Fh - ainult libisemine 35 3) M M h , F Fh - veeremine libisemisega 4) M M h , F Fh - tasakaal 3.4.5. Kindlus kummutamisele b Kummutamise hetkel mõjuvaid jõud G, F, NA ja Fh. F Tasakaaluvõrrandid n O F i 1 iy 0 NA G 0 NA G a