Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r
kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi
jooksul, sobib kasutamiseks lineaarne mahaarvestusmeetod. Kui kasuliku eluea esimestel aastatel genereerib põhivaraobjekt tulu rohkem kui viimastel, võib kasutada mõnda kiirmahaarvestusmeetodit. Vähemoluliste varaobjektide puhul võib rakendada ühesuguseid amortisatsioonimäärasid tervele üheliigilistele varade gruppidele. 26 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Kulusumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivaraobjekti 1) soetusmaksumust, 2) Kasulikku eluiga, 3) Lõpetamismaksumust Soetusmaksumus moodustub kõigist väljaminekutest, mis on vaja teha kuni materiaalse põhivaraobjekti kasutusele võtmiseni. 27 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Põhivara kasulik eluiga on aeg, mille jooksul põhivara genereerib tulu.
2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis. 1 Tükimeetod (üldise identifitseerimise, ühiku individuaalhinna) meetod 2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method) 3 FIFO meetod (varu hindamine esimeste ostude hindades; first in, first out method) 4) LIFO meetod (varu hindamine viimaste ostude hindades; last in, first out method)
Kahekordne mahaarvestismäär on: 2 ×20% = 40% Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod(1) See on teine soetus maksumuse kiirmahaarvestamise meetod. On otstarbekas, kui vahendi kasutamisest saadav tulu on suurem vahendi kasutusaja alguses. Depretsiatsiooni summa arvutatakse siin järgmise valemi järgi: (Depretsiatsiooni)kuluperioodikohta= eeldatavkasutusiga+1kasutusaastajärjenumber * *(soetusmaksumuslõppväärtus). kasutusaastate järjenumbrite summa Näite alusel 1. aasta kulusumma on: 5+1-1×(8000500)=5/15×7500=1/3×7500=2500(eurot) 1+2+3+4+5 Materiaalse põhivara mahakandmine ... toimub, kui varaobjekt on kasutuskõlbmatu. Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus on 2000 eurot ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel: 1.2000 eurot või 2.1600 eurot. Raamatupidamiskanne: 1.D Akumuleeritud kulum2000 K Masinad ja seadmed2000 või 2.D Akumuleeritud kulum1600 D Kadum põhivara mahakandmisest 400 K Masinad ja seadmed 2000
Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus akumuleeritud kulum 47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise aasta; kulunorm aastas; kulusumma aastas. Vara arvele võtmine: Soetusmaksumus = ostuhind + kasutuselevõtmist võimaldavad kulutused. 48. Põhikapitali amortisatsiooni definitsioon. Kulumi liigid. Amortisatsioon- mahaarvestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle kasuliku tööea peale. Amortiseeruv põhivara piiratud kasutuseaga põhivara. Kulumi liigid: Akumuleeritud kulum teatud momendiks kogunenud kulumite summa
Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali ostud aruandeperioodi jooksul materjali jääk aruandeperioodi lõpuks. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Selline meetod sobib vaid siis, kui ei ole suuri materjali varusid, sest jooksvalt saab kulude suurust jälgida materjalide ostusummade põhjal. Sama arvestusvõtet
kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega · Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. · Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raamatupidamisandmed vastavusse tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid. · Inventuure kasutatakse ka aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi kulutatud materjali või müüdud kauba tegeliku kulusumma arvutamiseks. Inventuurid jagunevad: · korralisteks inventuurideks · erakorralisteks inventuurideks Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt fikseerides tähtajad. Läbiviimise mooduse järgi - füüsilised ja raamatupidamislikud inventuurid · Füüsilised inventuurid -ainelise vara inventuurid. · Raamatupidamislikud inventuurid - nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt.
annaabi.ee 
