1. On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad; 2. vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve; 3. iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Vastutuskeskused: 1. kulukeskused Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3
· Kogukulud lahutatakse kogukäibe väärtusest · Müügitulusse suhtutakse kui juhuslikku tulusse ja kantakse kasumisse · Käsitletakse kui ühistooteid(1, lk15) 1.6. Teenuse, funktsiooni kuluarvestus Teenuse, funktsiooni kuluarvestus on meetod teatavate teenuste või funktsioonide (sööklad, hooldustööd, personalitöö) kuluarvestuse teostamiseks. Teenuste kuluarvestust kasutavad ettevõttes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskused, mis osutavad siseteenuseid. Neid vaadeldakse kui 15 teeninduskeskusi, -osakondi või funktsioone. Seega võib teenuseid pakkuda müügiks (ühistransport, restoranid) või võib teenindust pakkuda ka ettevõtte sees (raamatukogu, laod). Tüüpilised teeninduse kuluarvestuse kuluühikud on järgnevad: · Transport: tonn-kilomeeter, reisija-kilomeeter, läbitud kilomeetrid · Haiglad: patsient-päevad, operatsioonide arv
2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3
järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldusosak., lõpetamata tsükliga tootmisüksus. 2) Tulukeskus (kulud + tulud) - vastutav toodangu müügi ja turustusteg. eest. Tüüpil. tulukeskused: turustus- või marketingiosak., mis vastutavad müügiplaani täitm. eest. 3) Kasumikeskus - org. osa, mis on vastutav tulude, kulude ja saadava kasumi eest. Alati ei oodata max kasumit, eelist. optim. plan. kasum. Tüüpil
- üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). 72 · Tellimuspõhine kuluarvestus Rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustest või partiidest, mis üldjuhul on üksteisest määratletavalt erinevad. - Kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks - Jaotatakse kulukeskustesse - Kulukeskused jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. - Üldkulude jaotuse aluseks on leping, tellimus või partii. 73 · Protsessipõhine kuluarvestus (ühikukulu arvestus, operatsioonikulu arvestus) Rakendatakse juhul, kui tooted või teenused on järjestikuste pidevate või korduvate operatsioonide või protsesside tulemuseks. Kulud arvestatakse keskmisena perioodi jooksul toodetud kuluühikutele. Üldkulud jagatakse toodetud ühikute
3. Vastutuspõhise arvestuse aruanded (tegevuse aruanded) peavad sisaldama ainult selliseid näitajaid, mis on vastutuskeskuse juhi poolt mõjutatavad (kontrollitavad), kuid seal peaks sisalduma ka muu info, mis võib juhile huvi pakkuda. Vastutuspõhine arvestussüsteem tugineb vastutuskeskustele ehk vastutusüksustele. Vastutuskeskuste loomine on juhtimise detsentraliseerimise kindel tunnus. Vastutuskeskuste tüübid on järgmised: ● kulukeskused; ● tulukeskused; ● kasumikeskused; ● investeerimiskeskused. Kulukeskus ehk kuluüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse väljaminekute eest. Tal pole võimalik mõjutada müüki ja turustusosakonna tööd. Etteplaneeritud kuludega vastutuskeskuses ehk standardkulukeskuses on kulud eelnevalt piiritletud. Muudetavate kuludega vastutuskeskuses ehk suvakulukeskuses ei ole kulud eelnevalt piiritletud.
eesmärk olla kasumi teenimine. Sellest lähtuvalt liigitatakse tulemusüksused nelja gruppi: · tulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava tulu eest. Tüüpiline tulukeskuse näide on müügi- või turundusosakond; · kulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt tehtavate kulutuste eest. Kulukeskus ise ei teeni tulu, kuid talle on ette antud kulutuste määr, millega valmistada toodet või pakkuda teenust. Tüüpilised kulukeskused on piimafarm, taimekasvatusosakond, tootmistsehh, ehitusbrigaad jne; · kasumikeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. Kasumikeskus võib olla näiteks lõpptoodangut tootev osakond või tootegrupp; · investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka
lähtuda majandusüksuse juhtimisstruktuurist, tehnoloogilisest protsessist ja nendevahelistest seostest. Kulukohana vaadeldakse teatavat määratlevat osa või punkti majandusüksuse tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega (kulukeskused ). Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud.
annaabi.ee 
