Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive . Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist: Skeem 1 traditsiooniline Saksa kasumiaruande esitamise vorm, mis lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Seda skeemi oleks mõeldav rakendada väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks. Skeem 2 - traditsiooniline Ameerika Ühendriikide ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele. Antud skeem on palju informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, kuigi on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist
Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu. Kogukulud (kulud kokku, total cost) on kõik kulud või kulutused kokku. Kogukulusid arvestatakse summeerides kõik kuluobjekti kuluelemendid (näiteks kõik toote valmistamisega tehtud kulud) või korrutades ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind). Kogukulud koosnevad üksikutest kuluelementidest. Kuluelement on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või kirje. Lisaks kogukuludele on kulude juhtimises oluline teada ühe kuluobjekti (toote, teenuse, projekti) kulusid. Ühe kuluobjektiga seoses tehtud ja kuluobjektile arvestatud kulusid nimetatakse ühiku kuluks. Kõige lihtsam viis ühiku kulu leidmiseks on jagada kogukulud toodetud ühikute arvuga ehk Ühiku kulu = kogukulu / toodete (ühikute) arv
aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise vorm, lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks. Skeem 2 - USA ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele. Skeem on informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, on keerulisem ja nõuab komplitseeritud RPd. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad
Kasumiaruandest saab erald. kasumi, mis tekib tegevuse eri etappidel ning on vähenenud eri kulu- liikide lisandumisel. Aruande lõpus tuuakse välja kasum, mis on omanikele kättesaadav puhastulu. Kasumiaruandest saab välja lugeda, kui efektiivne on e/v tootmis- ja finantstegevus, kui palju ka- sumit saab e/v regulaarsest tootmistegevusest ja millised on "erakorralised" ning "muud" tulud ja kulud. RP seadus § 19 on sätestatud 2 aruande skeemi: skeem 1 lähtub kuluelementidest ja skeem 2 kulufunkts. Skeemi valik ei mõjuta e/v puhaskasumit. Rahavoogude aruanne. E/v igapäevane tegevus on seotud rahal. vahendite liikumistega nii sisse kui välja. Rahavoog - raha käive, st. rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahe. Raha- voog on pos., kui laekum. ületavad väljamakseid ja neg., kui väljamaksed ületavad laekum. Tihti juhtub, et e/v on kasumis, kuid tal ei ole võimalust maksta dividende invest.vajaduse või ost- jate võlgade tõttu jne
Alltöövõtud peamiselt eritööd. Kogenud andmeid tuleb kontrollida kriitiliselt uuemate materjalidega. Tegelikult kui muud PANUSKULUD- mitmesugused tellija tegevusega seotud kulud (turunduskulud, erikulud) KAUDKULUD(ehitusplatsi üldkulud) Nende all käsitletakse ehitusplatsi tegevust teenivaid ettevõtmisi ja kulugruppe, mida ei saa seondada konkreetsete konstr. elementidega. Igasugused töödejuhtimisega, ajutiste ehitistega seotud kulud. Kadukulusid iset. nende koosseis, millistest kuluelementidest nad koosnevad TALO 80 8,9 nda pearühma alla kuuluvad kulud. Kaudkulude arvestamise erinevad meetodid: konkreetsetel kaudkulude mahtudel põhinev meetod standarditel põhinevad meetodid 1) analoogobjektidel põhinev meetod 1)Kui arvut. konkreetsete mahtude järgi s.e. kõige soovitatavam meetod. Kaudkulude mahud arvut. pakkumisetapi arvutuste aluseks olevate projektdok. alusel. Osa mahtudest prognoositakse. 2)Arvut. kaudkulud ehitise suurusnäitajate tunnusarvude alusel
hilinemise puhul hilinenud lennul. Kuna joonisel 3.2. toodud väravast väravasse kulude kalkuleerimise eeskirjas ei ole arvestatud reisija hilinemiskulusid lennufirmale, siis peab autor edaspidises üldises hilinemiskulu arvutustes reisija kulu lisama kogu hilinemiskulu hulka. Kogukulu koos reisija hilinemiskuluga on välja toodud „gate B“ juures. 3.1.3.7. Lennuki kapitalikulud Lennuki kapitalikulu kuluelemendina on kõige keerulisem nimetatud kuluelementidest kalkuleerida. Esiteks tekkib koheselt küsimus, kuidas peaks need kulud õhus ja maaloleku faaside vahel jaotatama ning teiseks, kas ja kuidas on võimalik eristada kulusid operatiivse ehk taktikalise ning planeerimistaseme vahel. Depretsiatsiooni, rendi ja liisingu kulud arvestatakse antud töös ühte kategooriasse. Seda põhjendab see, et lennufirmad, kes rendivad enamuse või terve lennukipargi, kannavad väga vähe depretsatsioonikulutusi ning ettevõtted, kes omavad
nimetatakse depressiooniks, on tegemist kõrge töötuse, suure SKP langusega, investeeritakse vähe ja pankrotistub palju ettevõtteid. Retsessioon on pehmema iseloomuga langusperiood, kus on olemas samad tunnused kui depressioonil. Majandustsükli tekkepõhjused jaotatakse kaheks: 32 1)Sisemised- asuvad majandussüsteemi enda sees, seega a)Esikohal on investeeringud, neid loetakse majanduse kuluelementidest kõige ebastabiilsemateks, nendest veel investeeringud kaubavarudesse ja elamuehitusse. Investeeringud suurendavad hõivet ja tulu. b)Oluline on rahapakkumine, suurem rahapakkumine toob kaasa rahvatulu suurenemise. c)Konkurentsi puudumine – liiga võimsad monopolid, monopsonid ja oligopolid takistavad palkade ja hindade reguleerimist vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. 2)Välised- a)sõjad, b)rahvusvahelised tegurid, (riikide lagunemised ja ühinemised,
Pigem tähendab see, et kasutatakse palju väik- semat arvu tarnijaid kui enamikus ettevõtetes on traditsiooniliselt vajalikuks peetud. Hankemahtude konsolideerimisest tulenev kulusäästu potentsiaal on märkimisväärne. On hinnatud, et kokkuhoid ostuhinnast ja muudest kuluelementidest võib ulatuda 5–15 protsendini hangete väärtusest. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse Ostjad ja müüjad lõimivad oma tegevusi saavutamaks olulist tegevussoorituste paranemist tarne- ahelas. Lõimumine toimub ettevõtte tarnijate baasist välja valitud tarneahela partneritega partner-
annaabi.ee 
