vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaaniliste kulude) koostamist. 11 Kulude juhtimine (cost management) · Juhtide tegevus, mis on suunatud kulude planeerimisele ja kontrollimisele lühiajalisel ja pikaajalisel perioodil (Horngren) 12 · Traditsiooniline juhtimisarvestus keskendub kulude kontrollile ettemääratud kulustandardite või eelarvete alusel, sisuliselt kulude ohjeldamisele ilma, et toimuks
transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud. Investeeringute eelarve põhivara soetamisega seotud kulutused ning nende finantseerimisallikad; Teadusuuringute ja arenduskulude eelarves kajastatakse kulutused vajalikele teadusjm. uuringutele ja arendustele. Müügieelarve ja kulueelarvete põhjal planeeritakse ettevõtte rahavood (kassaplaan) ja nende alusel koostatakse kasumieelarve ehk plaaniline kasumiaruanne ja eelarveline raamatupidamisbilanss.
töötaksid efektiivselt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuigi ettevõttes võidakse kasutada mitmeid kontrollisüsteeme (nt kvaliteedikontroll, tootmises päeva- või vahetuse ülesannete täitmise kontroll), on kuluarvestuse süsteem ettevõttesisese finantskontrolli võtmesüsteemiks, mis jälgib kõikide tegevuste (ka kõikide teiste kontrollisüsteemide) tulemusi ettevõttes. Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kulubojektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. Kulude kontrolli abil juhitakse tähelepanu erinevustele planeeritud ja tegeliku tegevustulemuse vahel. Kuluarvestus ja otsuste vastuvõtmine Otsustamine on valiku tegemine alternatiivsete võimaluste vahel. Kuluarvestussüsteemi poolt genereeritav info
otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi. Projekti staadium Kulude hindamine ja selgitamine Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite
tulemuslikkuse hindamiseks · Nii organisatsioonisisese kui ka välise aruandluse koostamiseks · Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks 3. Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid Kuluarvetus on majandustegevus kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine
üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine
otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi. Projekti staadium Kulude hindamine ja selgitamine Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite
e) kasumeid/kahjumeid kapitalisosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; f) kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist kajastatakse kasumiaruandes netosummana. 25.Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste, tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse protsess algab kuluarvestuse eesmärgi püstitamisega. Esiteks koostatakse lähteülesanne, kusjuures nõuded kuluarvestusele tulenevad ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja on seotud peale põhitegevuse veel marketingi, müügi ning kvaliteedi juhtimise eesmärkidega. Tuleb leida vastused küsimustele: 1) milline on kuluarvestuse eesmärk ettevõttes? 2) mis liiki kulud meil ettevõttes tekivad? 3) kus kohas ettevõttes kulud tekivad?
annaabi.ee 
