2)progressiivne-suurema sissetulekuga maksavad rohkem,astmeline tulumaks. 3)repressiivne-sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. *Eesti on proportsionaalne.Reformierakond toetavad 1.proportsionaalselt. Otsesed ja kaudsed maksud, *Otsesed-nt. Tulumaks (21%),maamaks,üksikisiki tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. *Kaudsed maksud : käibemaks 18%,aktsiisimaks (tubakas,elekter,alkohol(L),bensiin,tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. TULUD:Ming osa riigi ettevõtete tuludest.Riigi varade müügist.EL tulud.Peamised maksudest. KULUD:Sotsiaalvaldkond(pensionid ja toetused),riigi valitsemis kulud,riigikaitse,haridus. Makromajanduse põhinäitajad. SKT/SKP-sisemajanduse kogutoodang. RT/RKP-rahva tulu. Eksport-import. Eksport-välisvedu Import-IN ..sisevedu IMF.Rahvusvaheline valuutafond. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted. Euro.
tulumaks. ● repressiivne - sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. Eesti on pool proportsionaalse ning pool progressiivse maksusüsteemiga. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed - näiteks tulumaks (21%), maamaks, üksikisiku tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. Kaudsed maksud - käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter, alkohol ,bensiin, tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. TULUD - Ming osa riigi ettevõtete tuludest. Riigi varade müügist. EL tulud. Peamised maksudest. KULUD - Sotsiaalvaldkond (pensionid ja toetused), riigi valitsemis kulud, riigikaitse, haridus. Makromajanduse põhinäitajad. SKT/SKP - sisemajanduse kogutoodang. RT/RKP - rahva tulu. Eksport - import. Eksport - välis kauba sissetoomine oma riiki Import - oma kauba väljaviimine riigis IMF. Rahvusvaheline valuutafond.
Lisaks on eelmise aastaga tulemuste võrdlemine küllaltki keerukas, sest eelmise aasta kvartalitulemusi ei ole korrigeeritud. Tänu eelmise aasta kahele Valgevene rubla devalveerimisele näitas Silvano 2011. aasta teises ja kolmandas kvartalis rekordkasumeid, kuna devalveerimise järel ei kasvanud kulubaas hüppeliselt. Käesoleval aastal on aga olukord vastupidine: valuutakursid on olnud suhteliselt stabiilsed, kuid samal ajal on riigis inflatsioon ja seetõttu kulubaasi kasv jätkunud. Lisaks usume, et IAS29 raamatupidamisstandardite järgimise tulemusena on raporteeritavad majandustulemused tegelikest nõrgemad." (LHV) 15.11.2012 avalikustati III kvartali konsolideeritud vahearuanne Tulemustes tuli välja, et varem juba langusele pööranud brutomarginaal jätkas langemist ning seetõttu tuli ka aktsia kolinaga täiendavalt alla. Kahe nädalaga jõudis aktsia 3,2 eurolt 2,6 euro kanti, kus ka hetkel viibib
Vt ka Eurobaromeetri arvamusküsitlusi Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kohta. 18 ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid. Riik ja majandus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Inflatsioon. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus. 1. Ühiskonna majandusressursid. õpik lk.138 Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes.
Taiskuluarvestus (absorption costing) (eesti keeles ka tihti lihtkuluarvestus või traditsiooniline kuluarvestus) on arvutustehnika, mille kasutamisel jagatakse teatud kulud (va muugi ja administratiivkulud ehk juhtimiskulud, st mitte kõik kulud) tooteuhikutele saades uhiku kogukulud. Jaotab kulud otsesteks ja kaudseteks. Taiskuluarvestuse puhul maaratakse uhe tooteuhiku valmistamiskulu ning muugi ja administratiivkulusid ei lulitata kulubaasi, vaid lisatakse hinnalisandina, et jõuda muugi sihthinnani. Tuleb tahele panna seda, et taiskulumenetluse puhul saadakse omahinnana teine summa kui osakuluarvestuse puhul, aga lõplik muugihind peab tulema sama. Osakuluarvestus (marginal costing) on kuluarvestustehnika, mis jaotab kulud muutuvateks ja pusivateks ning mille kasutamisel jagatakse ainult muutuvad kulud tooteuhikutele saades muugikatte (jaaktulu). Katteks nimetatakse muudud tooteuhiku muugihinna ja muutuvate kulude vahet
kergelt (tarbimis)laene Kuluinflatsioon- tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Tarbijahinnaindeks (THI)- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv- koosneb teatud erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve kinnitab riigikogu. 1. märtsiks peab kinnitatud olema. Kui selleks ajaks pole suudetud vastu võtta, siis president on sunnitud laiali saatma ja uued valimised korraldama kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest
Psühholoogiline tegur Kui kaheldakse raha väärtuse säilitamises, võib järgneda ettevõtjate ja tarbijate püüd kindlustada ennast väidetava inflatsiooni vastu aegsasti kaubavarusid soetades, hindu tõstes, suurendades seega paratamatult tegelikku inflatsiooni. Mõõdukas inflatsioon on majandusele siiski ka kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtust, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Riigieelarve - plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvel on kaks poolt:
tagasi maksma. Inflatsiooni ohjeldamise abinõud: deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb devalveerimine- raha kursi alandamine välisvaluuta suhtes (vastandmõiste revalveerimine raha kursi tõstmine välisvaluuta suhtes) Inflatsiooni peamine negatiivne mõju on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Inflatsiooni põhjustab olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, samuti tootmiskulude kasv. o Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt:
annaabi.ee 
