Kuluinformatsiooni objektiivsus o Kuluinformatsiooni esituslaadi õigsus (vastava kululiigi all kajastatud kulud tulenevad neid põhjustanud majandustehingute sisust); o Kuluinformatsiooni õigsus, mis on kontrollitud / kontrollitav alates kulu tõendavast algdokumendist kuni kasumiaruandeni välja (nn kontrollkett: algdokument - päevaraamat -, tulud-kulud pearaamat kasumiaruanne); o Kuluandmete neutraalsus ehk vastavus tegelikkusele; Tulude-kulude vastavuse põhimõtte järgimine; Kuluarvestuses järjepidevalt ühtede ja samade arvestuspõhimõtete kasutamine; Olulisuse põhimõtte tagamine. Juhtimisarvestuse seisukohast on kasutatava kuluarvestussüsteemi hindamise peamiseks kriteeriumideks: Sobivus kulude kontrolliks; Kulude võimalikult täpsem jagamine muutuv- ja püsikuludeks; Tootekulude võimalikult õige kalkuleerimine OSKUSSÕNAVARA
kuupäevaga ja kõik ostud kirjendatakse raamatupidamises vastavalt arvete sisestamisel määratud raamatupidamiskontodele. Raamatupidamise lausend koostatakse alg- ja koondandmete põhjal. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorra numbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja summad. Kulude täpsema liigenduse kululiikide sees määrab tegevjuhtkond tulenevalt vajadusest adekvaatsete kuluandmete järele ning esitatavas aruandluses nõutavast täpsusastmest. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kuluna perioodidel, mil nad loovad majanduslikku kasu. Makse- ja krediitkaarte kasutavad isikud on määratud tegevjuhi poolt ja neid kasutavad isikud on kohustatud esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega.
20 15. Kululiikide arvestuse põhimõtted. Kululiikide arvestuse üldine eesm. - jälgida komplekselt e/v tegevustsüklis kulutatavaid ress., nende strukt. ja olulisust maj.tulemuste seisukohast. Kesksed aspektid seotud kulude registreerimi- se ja hindamisega. Nimet. eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse 3 põhiül.: · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine, · kululiikide klassifitseerimine, · objektiivsete kuluandmete edastamine vastavalt kuluarvestuse eesm. määratl. valdkondadele, st. kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Kululiikide eristamise alus - e/v põhitegevuse (sh. tootmisteg.) protsessile mõjuvad tegursüstee- mid, mille abil määratl. tootmisl. ja tootmisvälised kulud, materjali-, tööjõu- ning teeninduskulud jt. Eeld. kulude käitumislike aspektide jälgimist. Nimet. aspektide kajastam. peab arvest. juba e/v kontoplaani koostam. käigus. Tegursüst. jälgim
o Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse
Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes
(erinevus kasumiaruande skeemidest) Kulude kaitumise analuus (funktsioonid) Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse uldiseks eesmargiks jalgida kompleksselt ettevõtte tegevustsuklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmargist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiulesannet: kulude kompleksne ja susteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; objektiivsete kuluandmete edastamine jargmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmarkidele maaratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. KULUKOHTADE analuus Kulukoht on maaratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi
1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida komplekselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; 12 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Aluseks kululiikide eristamisele on ettevõtte põhitegevuse (sh tootmistegevuse) protsessile mõjuvad tegursüsteemid. Kululiikide eristamise esmaseks momendiks on tootmislike (tootmistöötajate palk, materjal, tootmisseadmete amortisatsioon, energia kulu jt) ja mittetootmislike kulude (üldhalduskulud, juhtimiskulud, müügikulud jt)
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3
annaabi.ee 
