jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profulaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega Bioloogiline kahjurid mis hävitavad umbrohud Rohumaade väetamine
Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004). Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi võib ka harimisvõtetega väga mitmeti mõjutada. Ei saa täielikult nõustuda väitega, et kultuurtaimed toimivad agroökosüsteemis orgaanilise aine vähendajatena ja umbrohud varude tasakaalustajana. Kui
manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või vähendamise teel
suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid. märkimisväärselt energiat, proteiini, mineraalelemente ja vitamiine. Seetõttu võivad nad olla suveperioodil Kultuurliikide leviku kiirendamiseks võib heinaseemneid külvata ka kamarasse. Häid tulemusi on loomale ainsaks söödaks. Haljassöödad on õigeaegsel käsutamisel mahlakad, sisaldades enamasti üle 20% andnud liblikõieliste seemnete pealekülv kuivainet.Alla 20% kuivainet on noores rohus. Vaatamata suurele veesisaldusele, on haijassöõdad kõrge Olulisemad võtted on: 1
maaviljelussüsteemide kaudu. Maaviljelussüsteem hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Agrotehnika see on maaviljeluse tehnoloogia, mis hõlmab põllumajanduskultuuride viljelemise süsteemi. Agrotehnika põhiülesandeks on mullaharimine, väetamine, külvise ettevalmistamine, külv (ka mahapanek, istutamine), kultuuride hooldus ja saagi koristus. Agrotehnika põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega s.o. kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Taimekasvutegurid on ained, energia ja informatsioonivood keskkonnas, mis avaldavad mõju taimede kasvule ja arengule. Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu
Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks. Umbrohu tõrje Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis 1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu. Kui võilille üle 20% taimikus nimetatakse umbrohuks. Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine
15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profülaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega
- H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management) agroökosüsteemis toimivate taimekasvutegurite looduskeskne tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine
annaabi.ee 
