16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel.Ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid.Lõi eesti rahvusmütoloogia.Algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte. -Kreutzwald:Ta oli eesti rahvuseepose looja,lauluisa,vana targa mehe võrdkuju.20saj.
kirjutamist, nõupidamisi ja vestlusi. Keelekasutaja peab tänapäeva oludes suutma toota ja mõista keelt paljudes eri situatsioonides, ta peab oskama hinnata keele tähtsust ja rolli oma tegevuses. Kõrghariduses ja teaduses rõhutatakse järjest rohkem võõrkeelse kommunikatsiooni vajadust. Rahvusvahelise teaduse ja hariduse osaks on raske pääseda eesti keeles. Kui aga tahame säilitada ja arendada eesti keelt täisväärtusliku kultuurkeelena, siis tuleb täies mahus elavana hoida eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelne teadus. Head eesti keelt nõuab ka hariduse ja elamise kvaliteet: asjadest saadakse kõige paremini aru ja suudetakse kaasa rääkida emakeeles. Ainult emakeelne kultuurikeskkond hõlmab kõiki rahva liikmeid, võõrkeelne asjaajamine jätab suhtlusest kõrvale need, kes keeli halvasti oskavad.Väikerahvale langeb siin kahekordne koormus
TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA. ARAABLASTE VAHENDUSEL SAID EUROOPAS TUNTUKS ARAABIA NUMBRID, ARV 0 JA MALEMÄNG NING LISAKS PALJUD EUROOPAS ÜLDKASUTATAVAD ARAABIAKEELSED MÕISTED. ISLAM ON OLULISELT MÕJUTANUD MAAILMA AJALUGU NING TÄNAPÄEVA. KAS ON PÕHJUST KÕNELDA ISLAMI TSIVILISATSIOONIST? PÕHJENDAGE
tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega. Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas tuntuks araabia numbrid, arv 0 ja malemäng ning lisaks paljud Euroopas üldkasutatavad araabiakeelsed mõisted. Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage
1.Usutunnistus pole teisi jumalaid ja Muhamed on Allahi prohvet. 2.Palvus tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas. 3.Almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid. 4.Paast keeld süüa ja juua aasta 9. kuul, so ramadaanil, et mitte unustada puudustkannatajaid. 5.Palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4.Milles seisnes islamiusu panus maailma ajalukku? Araabia keel levis ka kultuurkeelena, samuti võimaldas see õpetlastel Kesk-Aasiast Gibraltarini teineteist mõista ja omavahel suhelda. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn. Araabia numbrid ja arv 0, samuti malemäng. 5.Kirjelda mongolite vallutusi. Esmalt tabas mongolite rünnak Hiinat, millest sai peagi nende suurriigi keskus. Lääne pool rünnati kõige rängemalt islamimaid. Vallutati Kesk-Aasia ja rüüstati Iraani ning Kaukaasiat.
religiooni tugeva mõju alla. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnesid Mesopotaamias järgemööda erinevate linnade valitsejad. 21. sajandil oli 0lulisim nende seas Uri linn, mille sumeri päritolu valisejad (nn Uri III dünastia) koondasid mõneks ajaks terve Mesopotaamia lõunaosa oma võimu alla. Semiidi keel hakkas järkjärgult sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Nii elanikkond kui ka riikide valitsejad olid nüüd valdavalt semiidid. Kuid sumeri keel püsis kultuurkeelena veel enam kui tuhat aastat, ka siis, kui teda igapäevases elus enam ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik 1792 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani tähendab akkadi keeles taeva väravat) valitseja Hammurapi (1792 1750) taas kogu Mesopotaamia koos ümbruskonnaga, rajades nii uue suurriigi. Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see
selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid elamlased Uri ja rüüstasid selle. 20. 18. sajand Mesopotaamiasse tungisid lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid (amurru rahvad). Amoriidi ülikud tõusid järkjärgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas järkjärgult käibelt kaduma, püsides siiski kirja- ja kultuurkeelena. Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunes mitu enamvähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna-
Seal sai Uri lüüa. See rüüstati, aga hiljem taastati linn. Riik ja dünastia kadus. Pronksiaegne Mesopotaamia 2 a.t tõi kaasa mitmeid muutusi. Etnilised muutused- seniitide osatähtsus suurenes. Amurrud(amuriidid) ilmusid, nomaadi taustaga. Nad astusid sõjameestena nende riikide teenistusse. 2a.t see intensiivistus. Nad tõusid kõrgetele kohtadele ja järk- järgult ka võimule. Nad võtsid omaks akkadi keele. St sumeri keel kadus käibelt vaikselt kõnekeelena. Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid on nüüd semiidikeelsed. Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja koosolekud, nii et pm poolvabariigid, aga asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis
annaabi.ee 
