20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012
Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006)
(Viires 1998). Väärtused, mille inimesed olid varem märkamatult omandanud ja mida oli peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks. Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise vahendiks. Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri ,,Kunst ja Kodu", mis propageeris kodukujunduses lihtsust, asjalikkust ja kvaliteeti, kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti hääletul moel- ,,vanade" (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu (Viires 1998). Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid. 1960. aastail asuti jõuliselt juurutama nõukogulikku kombestikku. Usuvastase võitluse ja läänemaailma kultuurilise moderniseerumise mõjul kaotas kirik oma senise osa
toodud ka alternatiivpealkiri ,,Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse", mis paistab sobivat hästi, kuigi inimestel on sageli ka kultuurist üsnagi erisugune arusaam. Ernst Cassirer'i (1874-1945) kohta võiks lühidalt öelda, et Teda loetakse Saksa uus- kantiaaniks, kes astus tagasi Hamburgi ülikooli rektori kohalt ja seejärel õpetas mitmetes Inglise ja Ühendriikide ülikoolides. Ta on tegelenud ja püüdnud arendada Kanti tööde põhjal üldist kultuuriteooriat, mis hõlmaks omakorda sümboliseerimisteooriat. Tema peateos ongi ,,Sümboolsete vormide filosoofia". [Blackburn, S., 2002, lk. 69] Siiski on kerkinud ka Cassirer'i osas üles märkusi, et kui igaüks otsustab maailma üle just enda sümbolitest lähtuvalt, et kas siis see ongi uus-kantiaanlus? Või on see ikka seesama Kant, ainult teises terminoloogias? Ja kas sümboliseerimisvõime on sama mis kujutlusvõime?
Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud. Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus,
Antropoloogiline keeleteadus alias etnolingvistika, metalingvistika ja makrolingvistika, viimast kasutatakse harva) tegeleb keele ja kultuuri vahekorra probleemiga: kas ja mil määral on mingi keeletüüp tingitud kõneleva ühiskonna kultuurimallidest. XX saj kasvasid teaduslikud huvid kultuuriga seotud nähtuste vastu (millest sõltuvad kultuuri eri vormid, kultuuri ja isikupsüühika vahekorra iseloom, kas on võimalik ehitada üles kultuuriteooriat jne), mis võttis oma lähtekohas biheiviorismi, sellega seoses seadsid Am õpetlased tähelepanu fookusesse keelenähtused, sest ,,keeleline käitumine (so suhtlemise konkreetne vorm) olevatki see, milles üksikiski osteselt ilmutab end kindlat tüüpi kultuuri kandjana, pealegi on keel vahetuks ja objektiivseks vaatluseks kõige kohasem. Praktiseerijad Boas ja Sapir. Kõike on võimalik väljendada igas keeles. Siiski soosib iga keele ehitus mingit erilist viis
kolmandaks, oluline oli ka, et kunstiteosed hakkasid kõnelema turusuhetes kunsti massilist levikut enne 20s olemas ei olnud kõik neid küsimusi on raske mõista, kui me ei arvesta ajaloolise olukorraga tuli murrang, ja sellele oli vaja reageerida kõiki nende frnk koolkonna teoreetikute eesmärk oli uurida olukorda kultuur oli nende jaoks domineerimise viis aga ühtlasi ka vastupanu viis. üks klass teostab oma võimu teiste üle kultuuri kaudu nad otsisid kultuuriteooriat, mida nad nimetasid kriitiliseks teooriaks kriitiline teooria oleks pidanud leidma vastukäigud neile teooriatle, mis aitasid põlistada valitsevate klasside võimu adorno on praeguseks olnud kultuurilises plaanis teoreetikuna täiesti aut. on põhjust eeldada, et teda ootab taassünd. adorno vihkas populaarmuusikat. see tähendab et ühtlasi populaarkultuuri teoreetikud vihkavad teda. asi ei ole siiski nii lihtne. adornot pole siiski põhjust pidada konservatiiviks
annaabi.ee 
