põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas Heinrich Stahl, kes sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks. Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab olema kirjakeel. Järgmise sammu kirjakeele arendamiseks tegi Johann Hornung, kes koostas ladinakeelse eesti keele grammatika. Hiljem avaldati lõunaeesti keelne Uus Testament. Tänu sellele tegevusele eest keel, lugemisoskus ja kultuuriteadused arenesid. Ülikoolide asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. 1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste,
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema
Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud
(Krull, 2001) Mollenhauer ja Thiersch üritasid siduda sotsiaalpedagoogika, pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. Sotsiaalne tõrjutus, integratsioon. Sotsiaalpedagoogika on oma olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu..........................................................................
Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei ole, kuid väärtushinnangute kujundajana mängib kool siiski suurt rolli. Õpitav eriala määrab suuremal või väiksemal määral ära teatava vaate elule. Kõige laiemalt jagatakse üliõpilased
millises valdkonnas on see ilmsem, millised on põhilised muutused? Vanakreeka pärandi mõju keeles võib olla otsene, ilmne (tekstid, muuseumieksponaadid, vahendajateks on filoloogid, ajaloolased) ning kaudne, varjatud (seda vahendavad erinevad keeled ja kultuurid, mida varasem mõju, seda varjatum). Laenatud sõnavara (üldiselt kultuursõnad ja erialade kaupa ehk oskussõnavara). Levinumad valdkonnad on ajalugu, politoloogia, filosoofia, eetika, kultuuriteadused, teoloogia, matemaatika, muusika, geograafia. Vähem levinud (segunenud ladina keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika). Veel vähem levinud õigusteaduses. Sõnade laenamise teed- 1.) kreeka keelest ladina keelde: sufiksi muutus/kadu, rõhunihe, (muutused häälduses) ka tõlkelaen; 2.) ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused; 3
annaabi.ee 
