" (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel); 2009 Avati Ungaris Kiskõrösis Sandor Petõfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst; 2010 Tallinna vapimärk. Kasutatud kirjanus http://ellen-niiit.weebly.com/looming.html http://www.elk.ee/?profile=ellen-niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit http://ellenniiduleht.weebly.com/luuletused.html AITÄH!
Ellen Niit Elulugu Ø Ellen Niit on eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisul...
"Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Tunnustused 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest 1977: ENSV teeneline kirjanik 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) 2010: Tallinna vapimärk 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ma arvasin Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimne kui inime. Et merel sõites tuleb julgelt tuuli trotsida ja väsimust võites tuleb ilmast imesid otsida. Ma sõudsin südames õhin, ümber lained sumasid, taevarannad ja merepõhi
6 Tunnustused · 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest · 1977: ENSV teeneline kirjanik · 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest · 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest · 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) 7 Kasutatud kirjandus: · Eesti kirjanduse õpik XII klassile, Tallinn * Valgus 1989 · Eesti kirjanduse õpik XII klassile, Tallinn * Koolibri 1996 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit 8
Kuningliku Balleti solist ja 1998. aastast töötas ta jälle Inglise Rahvuslikus Balletis. 2009. aasta veebruaris valis Rahvusooper Estonia nõukogu ta Estonia balleti kunstiliseks juhiks, tööle asus ta augustis 2009. 1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko
ABBA“ ning esinenud Tallinna laululaval toimunud Andrew Lloyd Webberi galal. Koos Tarmo Leinatammega on Stephen mööda Eestit tuuritanud soolokontserdiga „The Sound of Musicals”, mis leidis kõrget tunnustust ka kriitikute poolt. „Ooperifantoomi” etendused pühendab Stephen Hansen oma lauluõpetajale Ian Adamsile ning kõikidele suurepärastele kolleegidele Vanemuise teatris. 2014. aasta augustis andis Eesti Vabariigi president Norra-Eesti kultuurisuhete edendajale Stephen Hansenile Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi. 6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae) Hanna-Liina Võsa on eesti laulja ja näitleja. Hanna-Liina Võsa lõpetas Viimsi Keskkooli aastal 1999. Seejärel õppis New Yorgis mainekas Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemias (AMDA), mille lõpetas muusikaliartisti kvalifikatsiooniga. Võsa repertuaari kuuluvad arvukad peaosad nii Eestis kui mujal etendunud klassikalistes muusikalides
asendamatu panuse riikidevaheliste suhete arengusse. Nad täidavad poliitilised suhted eluga, olles nende ühiskondlikuks aluseks. Saksamaa ja Eesti linnade ning valdade vahel on kauaaegseid ja tihedaid partnerlusi. * Diplomaatilised suhted taastati 28. augustil 1991 aastal ja peale seda on sidemed omavahel tõrgeteta arenenud. * Vastastikke külaskäike on olnud väga palju, alates 2003 aastast kuni praeguseni. Kultuurisuhted Kultuurisuhete õiguslikuks aluseks on Saksa-Eesti kultuurikoostöö leping 29. aprillist 1993, mis rakendus juba alates 13. juunist 1994 ja jõustus lõplikult 15. augusil 2002. Juba 1992. aastal avati Saksa Kultuuriinstituut Tallinnas. 1995. aastal avati Saksa Kultuuri Instituut Tartus. Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi töö põhirõhk on saksa keele kursuste läbiviimisel. 1998. aastast on Tallinnas Goethe Instituut. Goethe Instituudi prioriteetideks on kultuuritöö ja saksa keele õpetajate
provintsis oma eriseadused, kombed, tavad 2 perioodi: I vararenessanss (1475-1550), II kõrgerenessanss (1550-1625) Hispaania renessansikultuurile avaldas mõju hispaanlaste kõrge rahvuslik iseteadvus. Renessansiajastu ideed avalduvad peaaegu eranditult kirjanduslikes teostes, mitte teoreetilistest traktaatides, vähem pööratakse tähelepanu teose vormile, tähtis koht usulisel temaatikal. Romaan enne Cervantest:1)rüütliromaan keskaegsete süzeede taaselustamine uute kultuurisuhete ja arusaamade tingimustes "Gallia Amadis" (14.sajandi algus); 2)pastoraalromaan peateemaks armastus Jorge de Montemayor "Diana" u 1560.a.; 3)pikareskne romaan ehk kelmiromaan Fernando de Rojas "Celestina" (1499) "Tormese Lazarillo elu"(1554) Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) 1)luule teistesse teostesse paigutatud luuletused; 2)näidendid u 30 näidendit, säilinud üksikud; 3)proosa: novellid "Õpetlikud novellid" (1613) 12 novelli, aine ja inimtüübi
Alteistlik mõte elavnes ka üld- ja kõrgharidussüsteemis. 12 Kiriklikele traditsioonidele vastanduvate uute kultuuritraditsioonide levik: suvepäevad, komsomolipulmad, ilmalikud kalmistupäevad, nääripeod, ilmalikud matused. Kirikuvastased repressioonid Ateismi propaganda Muusika Gustav Ernesaks "Raudse eesriide langemine", kultuurikontaktid välismaaga Väliseestlastega kultuurisuhete arendamise ühing Kultuuritegelaste välissõidud Eestisse saabunud kultuuritegelased ja/või kultuuriüritused Eesti Televisioon Eesti Raadio KULTUUR STAGNATSIOONI AJAL (1965-1985) Stagnatsiooni algusperiood 1965-1977 Uuendused: Kirjandus 1960-ndate lõpus tekkis alternatiivluule. Omakirjastuslikud almanahhid, tsensuurivabad. Levisid põhiliselt Tartus, aga ka Tallinnas. 1967-1972 ilmusid "Hees" ("Hullemini enam ei saa"), "Marm", "Jumala tuul", "Õitsev tuul" ja "Kamikadze".
Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13
Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Schmitt: mitte üks vaid mitu rahvakultuuri. "Ma pean tunnistama, et esialgu, nagu ka mu "Püha hurdakoera" raamatus, huvitas mind eelkõige kahe kultuurimudeli põrkumine, mis mõningatel juhtudel näis väga tugev. Praegu huvitab mind enam ringluse ja kultuurisuhete dialektika küsimus. Kuid on tõsi, et lähtudes allikatest või püstitatud küsimustest on võimalik rõhutada kord vastandumist, kord jälle vastastikuseid laene, rahvakultuuri mõju haritlaskultuurile või vastupidi.Ma arvan aga sealjuures, et pole olemas ainult kahte kultuuripoolust, ei ole ainult üks rahvakultuur ja üks haritlaskultuur, vaid haritlaskultuuri erinevad poolused ning rahvakultuuri erinevad poolused väga tugev linnapoolus, aristokraatiapoolus, talurahvapoolus jne."
Kultuuriuniversalism: inimesed on bioloogilise liigina ja kul.tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on süvatasandil samad ja kultuurilised erinevused on pinnavirvendus. On optimistlikul seisukohal ka teoreetiliste väidetega osas. Kõikides kultuurides kehtivad samad mängureeglid ehki üksikuid erinevusi. Kõik on taandatav samade tüpoloogilistele üldistele joontele ja ühesuguse teoreetilise kirjeldatav. Kultuurisuhete dünaamika: Antropoloog Dan Sperber on võrrelnud kultuurinähtuste levikut haiguste levikuga. Kui kuskil mõni kultuuriline praktika õitsele puhkeb, siis võivad sellest nakatuda ka naabrid. mõned proovivad eemalduda, pookida ennast selle vastu. Enamasti toimub kul.nähtuse ülevõtmine sedasi, et ühe kultuuri kandjad satuvad vaimustusse sellest, mis teises kultuuris toimub. 1. Vaimustus-> 2. kriitika (ahviti järele läänt, proovite sisse tuua midagi, mis ei ole meile
annaabi.ee 
