Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks. Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv
Taimede ja mullaelustiku koostööl toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni. Selle tulemuseks võib olla mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks, seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. *Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. O metsakõdu, A huumushorisont, B sisseuhtehorisont, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, C lähtekivim, D aluskivim
Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on
kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1
Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas
Kõige rohkem dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu, Gailiti ja Vilde teoseid. Kui 1925 mängiti teatrites 13 algupärandit, siis 1937 juba 66. 24. Tallinna Töölisteater. Priit Põldroosi rezissuur. Tallinna Töölisteatri rajati 1926. aastal, esialgu oma trupita, mistõttu Draamastuudio Teatri näiteseltskond valmistas osa lavastusi "tellimustöödena" Töölisteatrile. Odavate piletitega etendused olid mõeldud vaesemate kihtide kultuuristamiseks. Eeskujudeks olid Saksa ja Soome töölisteatrid, alguses olid meil ka haruteatrid Narvas, Pärnus ja Tartus. Näidendite valik oli ebamääraselt vasakpoolsete sümpaatiatega (Metsanurga "Kindrali poeg"; Martinet' "Öö"). Samas rajas Töölisteater sügisel 1927 juba oma õpperühma, millega tegelesid eeskätt Põldroos ja Gleser. Hooajast 1929/30 alustas seal tööd iseseisev näiteseltskond ja side Draamastuudio Teatriga katkes. Murrang aastail 19291930.
aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevus- toimub aktiivne aineringe- lagunemissaadused happelised- soodustavad keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus näitab: must huumushorisont-mulla viljakus, hall- toitainetevaesem, väheviljakas,
kultuuride kasvatamiseks. Suure rähasuse tõttu on need mullad piiratud kasutussobivusega. Gleistunud rähkmuldadel saab ilma kuivendamata heintaimi kasvatada. [4][11] Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks, kuid ka rohumaa rajamiseks. Nõrgalt erodeeritud maa-alal võib kasvatada kultuure, aga edukas oleks selle metsatamine. Rähksele gleimullale on parim lahendus metsa rajamine, sest kultuuristamiseks on künnikihis liiga palju rähka. Kuigi Eestis aga mullakaitse seadust pole, on Euroopa Liit liikunud järgmise sammu oluliste mullaga seonduvate probleemide nagu erosiooni, viljaka põllu- ja metsakao vähendamine lahedamiseks. Leetjate muldade puhul peaks tähelepanu pöörama huumuse ja toitainete sisaldusele, seda aitab tasakaalus hoida heintaimedega külvikordi kasutades. Nõrgalt erodeeritud rähkmuldade kasutamine põllumaadena on raskendatud, sest huumusesisaldus on ebaühtlane
11 3 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 5055 hp.: enamik põllukultuure, Lubikaloo leht- ja okaspuu segametsad IVVa, alusmets liigirikas kergematel lõimistel põldheinad Sügavamatel Gk sõnajala (III), angervaksa (IIIII) või osja (IVV) kkt. leht- ja leht- LPG fütopr. 913 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 4348 hp.: põldhein, kaer okaspuu segapuistutega sooviku- ja salumetsad, alusmets liigirikas LkG fütopr. 811 Mg ha-1 a-1; ei sobi kultuuristamiseks (35 hp. perspektiiv), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja kuusikud (III IV), alusmets hõre või puudub, põldhein puhmarindes mustikas, pohl, sinikas LG fütopr. 68 Mg ha-1 a-1; harimiseks ei sobi LG sinika ja sinika-kanarbiku rabastuvad männikud (IVVa), ülekaalus puhmarinne Gh, Gk märg kaltsimull, õhuke detriitne kõdu Turvastunud mullad G1
annaabi.ee 
