ettekirjutustele, nendeks on britid, skandinaavlased, Põhjaameeriklased, sakslased, sveitslased, jne. Tundes selliseid erinevusi ja osates neid arvestada, kulgeb suhtlemine kindlasti loomulikult. Inimlikkus aitab ületada kultuuribarjääre: olla avatud, sõbralik, lahke, nautida suhtlemist ja kõige olulisem- huumoriga saada üle kultuurishokist ja ettetulevatest "apsudest". Kultuurisokk Kultuurisoki saab jagada kaheks, esiteks uudne tänavapilt ja teistsugused inimesed ning teiseks sisseelamine. Sisseelamine põhineb peamiselt sellel, et saada aru kuidas saavutada võimalikult väikese aja ja närvide kuluga vajalik tulemus. Kultuurisoki all üldiselt mõeldakse pinget, mis on põhjustatud tuttavate tähenduste kadumises. Tavaliselt on reageering sellele vaenulik võõramaa ja rahva suhtes, toimub endasse tõmbumine ja eraldatuse soov. Olenevalt inimest, möödub see etapp erinevalt
Kui Eestis olles elad veel vanemate juures, siis välismaal töötades pead tasuma ise kõik kulud: maksma toidu eest, tasuma elamise- ja transpordikulud, sh reisikulud sihtkohta ja tagasi jne. Kindlasti tead, et maailmas on palju erinevaid kultuure, usundeid ja kombeid. Eestis normaalseks peetavad tavad ja arusaamad ei pruugi teises kultuuriruumis kehtida. Võõra kultuuri keskele sattudes võib kohalike inimeste käitumine sinus paraja segaduse või koguni kultuurisoki tekitada. Seetõttu valmista end ette, uuri külastatava riigi ajalugu, traditsioone ja tõekspidamisi! Samuti vii ennast kurssi välisriigis töötamisega seotud keele nõuetega. Infot välismaal töötamise kohta saab üle-euroopalise töövahendusportaali EURES vahendusel: www.eures.ee. EURES-võrgustikust ning selle töövahendusportaalist saab informatsiooni teistes Euroopa riikides töötamise reeglite ja võimaluste kohta. Kasutatud allikad: http://toovahendus.ti.ee/ http://lft
On kaheldav, et keegi, kes kunagi on osa saanud Egiptuse ilust ja imepärast (seda nii püramiidide, laiuva kõrbe kui ka vanima senitegutseva kristliku Püha Katariina kloostri näol, kus Piibli sõnade kohaselt sai Mooses Jumalalt 10 legendaarset käsku), suudab rahulduda kõigest selle piirkonna vaatamisväärsuste hingematva võimsuse tunnetamisega. Erinevate rahvaste kombed ja elu-olu on kirjeldamatult huvipakkuv, mis ekstreemsematel juhtudel võib kaasa tuua kultuurisoki. Kuigi selliste emotsioonide esilekutsumiseks on tarvis raskekaallasest hoiupõrsast, on asjaarmastajate jaoks siht kogeda midagi enneolematult võimsat suurem kui ihnus säilitada summasid sihipäratu tuleviku jaoks. Investeerimisvõimalusi iseendasse on kultuuri näol mitmeid. Üheks eredamaks näiteks on kirjed meie ümber raamatud ja ajakirjad, mis meid koduseinte vahelt väljumata tempokalt kirjanduse laiahaardelisse maailma sukelduma sunnivad.
Käesolevas peatükis analüüsime põhjalikumalt kolme peamist ajutise viibija liiki: turiste, välisüliõpilasi ja võõrtööjõudu. Turistid Turistid liiguvad enamasti koos oma kultuuriruumist pärit kaaslaste grupiga ning mööda eelnevalt paika pandud marsruuti, mistõttu kokkupuuted kohalike elanikega on vähesed ja/või piiratud. Iga turist kogeb suuremal või väiksemal määral kultuurisokki. Kokkupuuted kohaliku elanikkonnaga ja kultuurisoki intensiivsus on ka otseses seoses turismiliigiga suurema tõenäosusega ootavad need omal käel reisivat kultuuri- või 4 pärandituristi, mitte niivõrd ranna- või linnapuhkusel viibijat. Olenemata reisi olemusest võib inimene reisil kokku puutuda tundmatute bakterite, kummaliste majutusasutuste, ehmatavate tavade või ebatavaliste reisikaaslastega. Oma rolli mängib ka sihtkoht kui geograafiline punkt ning sealne kohalike-külastajate arvu
11. Millised on kultuuri komponendid? Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur 12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika. Sümbol võrdkuju, pilt, märk v ese, tinglik tähistaja, millega tähistatakse midagi abstraktset (nt süda kui armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist) Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURISOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurisokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurisokk Semiootika sümbolite ja märkide uurimise teadus: tähendus luuakse 13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees? Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda ·Kõnekeel ja kirjakeel
mõjutab kõiki inimese tegevusi. (toitumusharjumused, parem- vasakpoolne liiklus, naiste kohtlemine jne.) Sotsiaalkultuuril on suur mõju inimeste tööalasele käitumisele Sotsiaalkultuurialased teadmised on olulised sotsiaalse kultuuri muutumisel ja paljurahvuselise töökeskkonna puhul. Rahvuskultuur on antud rahvuse uskumuste, tarvete, teadmiste ja kogemuste kogum. Ükski rahvuskultuur pole teisest parem, need on erinevad. Liiga suur kultuuride muutus võib põhjustada kultuurisoki. Eriti tugev on kultuurisokk ühest rahvuskeskkonnast teise siirdumisel. Seega on vaja tunda kultuuride erinevusi ja neid tunnustada (See võib aga aset leida ka samas asukohas , ühest firmast teise üleminekul, või isegi elukoha vahetus näiteks.) Organisatsiooni liikmed jagunevad gruppidesse põhiliselt 2-hel põhjustel: A) ametist sõltuvalt- töö liik, füüsiline lähenemine B) ametist mittesõltuvalt- rassilise, soolise, majandusliku, kultuurilise ühtekuuluvuse tõttu
Selle teose puhul üllatas mind see, et kasutatakse kirjavahemärke. LISA 3 Väga hea näide Contrale omasest perverssusest ja fantaasiarikkast mõttelennust. Luuletusel pole mittemingisugust mõtet, kuid väljendab mehe mõttemaailma ja hetkeemotsioone ideaalselt. Järjekordselt häirivad mind puuduvad kirjavahemärgid. Irooniline on see, et pealkirjaks on ,,Lembeluule", kuid ilmselt vanema generatsiooni inimesed saaksid luuletust lugedes kultuurisoki. LISA 4 Postmodernismile omaselt puudub luuletuses terviklik mõte, see on segu fantaasiast ja reaalsusest. Luuletus oli küll lühike, aga kuna ma fantaasiat ja ulmet väga ei naudi, siis oli mul raske seda mõttega lugeda. LISA 5 Väga segane ja eesmärgita luuletus. Mulle meeldis väljend ,,hirnus herneks", mida kasutatakse ka igapäevases kõnepruugis. Nagu iga luuletuse puhul, ei armasta Contra ka siin komasid/punkte kasutada
*kaotuse tunne tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne kuna uue kultuuri inimesed ei ole teid omade sekka arvanud. *segaduse tunne kõik rolliootused, väärtused, rollid on sassis. Inimesel on ka enda identiteedi määratlemisega raskusi. *uudsuse,ärevuse,põlguse tunded tekivad siis kui hakatakse tajuma kultuurierinevusi. *võimetuse tunne tekib tunne et ei suuda uues keskkonnas toime tulla. Erinevusest tulenev sokk - Kultuurisoki kohta on välja pakutud erinevaid seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu
Kõige enam on uuritud just migrantide psüühilise kohanemise probleeme. Kokkupuude uue kultuuriga on stressirohke ning kutsub esile vaimse tervise häireid ja suuremal või vähemal määral psüühilist vapustust (kultuurisokk). Kultuurisokk võib ilmneda, kui inimesed suhtlevad täiesti teistsuguse kultuuri esindajatega ja kogevad kontrolli kaotust. See juhtub, kui nad ei ole võimelised aru saama teise kultuuri esindajate käitumisest. Üks kultuurisoki seletusi on: meie käitumine on harjumuste kontrolli all. Kui me oleme harjumatus keskkonnas ja näeme, et inimesed käituvad teistmoodi, kui oleme harjunud, siis kaotame kontrolli. Inimesed, kellel on vähe kontrolli, muutuvad depressiivseks ja abituks. Kultuurierinevused, puudulikud sotsiaalsed oskused ja mitterahuldavad sotsiaalsed kontaktid põhjustavad kultuurisoki, millele on omane ärevuse kõrge tase ja usalduse puudus
annaabi.ee 
