R.Kreutzwald. 1840-1852 ilmus ÕES-I toimetistes Faehlmanni 8 saksakeelset kunstimuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik"jt.), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades ("Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica".) ja antiik- mütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastju ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust. ÕES-I kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik" 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus" 1846 jt
Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises
objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu, F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme, kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja
kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Friedrich Robert Faehlmann Piiblist Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr
sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid. · Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid, jätkusid küüditamised · Repressioonid suunati eeskätt intelligentsi ja kultuuriringkondade vastu- just nende poolt kardeti tärkavat süsteemi kriitikat · Repressioonid tabasid ka komparteid, kust kardeti tõusmas tõenäolist või tegelikku opositsiooni kõrgemale juhtkonnale (nn Leningradi süüasi, EKP KK VIII pleenum jne) · Sõjajärgsetel aegadel pidas Nõukogude Liit sõda omaenda rahva vastu metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas
looduskaitsealane mõiste. c. III laienemise etapp Tõuseb teaduse ja riigi osakaal looduskaitses. Rahvusparkide moodustamise algus. 1832 Suleti USA-s Arkansases kuumaveeallikatele ligipääs, et neid oleks võimalik säilitada esialgsel kujul. 1836 Saksamaal võeti kaitse alla maaliline kalju. Eestis sai klassikaline looduskaitse alguse eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade õhutusel. 1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts. 1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas. 1888 Saksa muusikaprofessor võttis kasutusele mõiste “looduskaitse”. 1906 USA-s andis president välja mälestusmärkide kaitse seaduse, millega teaduslikku ja ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks.
18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud
olnud eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel. Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A
hariduskeskuse kultuuri- ja teadusalaseid erijooni käsitleva foorumi, infolehe ja veebi teadetetahvli loomist. Veebikogukonna valgustamiseks ja kaasamiseks võib osutuda kohaseks luua infolevikanalid (pressiteated, meili-listidesse registreerimine ja meeldetuletusfoorumid), mida haldavad isikud, kes on pädevad kõikides interaktiivse side- ja andmevahetuse töölõikudes, s.h meilikanalite halduses. (Eesmärkide määratlus sõltub suuresti kultuuriringkondade kriteeriumide juures väljendatust.) Uurimis- ja hariduskeskused ning veebikasutajad Kasutajad soovivad uurimis-, koolitus- ja ainest tootvatelt keskustelt palju informatsiooni. Keskuse identiteedi määratlemine on tavaliselt iseenesestki mõistetav. Lisaks vajadusele kirjeldada keskuse tegevust tuleb pakkuda üksikasjalikku ja kitsateemalist ainest. Saidi kasutajaskond võib olla väga erinev sõltuvalt saidi funktsioonist ja koostajaskonnast.
rajamisel Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
annaabi.ee 
