Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis. Talle vastandub mentorina teoloog Narziss, kelle maailm on klooster. Need kaks tegelast markeerivadki meelte ja vaimu, kunsti ja teoloogia, kujutluspildi ja mõiste indogermaanlikku binaarsust, millega Hesse üsna hädas on. Ta esitab oma arusaamu seejuures freudistlikus raamistuses ja euroopaliku kultuurikriitika tuttaval maastikul. MUUD TEOSED ·"Peter Camenzind" (1904),romaan ·"Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ·"Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ·"Rosshalde" (1914) ·"Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ·"Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ·"Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ·"Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ·"Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) ·"Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) ·"Nürnbergi reis" (1927)
Need olid ka kaks põhimotiivi, millest toitus elufilosoofia. Otsesest vastuhakust mõistusele sündis dualistlik elufilosoofia, mis vastandas tardunud ratsionaalsusele elu dünaamilise printsiibi. Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma
positsioonilt või pakkumiste väljal olevaid kujusid kritiseerida. Kui sooviksime saavutada tõesti vaba ja demokraatlikku kultuurivälja siis on just selline võimu struktuur see, mille poole peame püüdma. Seda et kõik pakkumised oleksid kättesaadavad kõikidele inimestele ei juba tehnilistest piirangutest võimalik saavutada. Kõik inimesed ei ole kompetentse kõikide pakkumiste üle võimeline otsustama. Nö Turg ei ole kompetentne otsustaja kultuuriküsimustes. Loeng 7 Kultuurikriitika Loeng käsitleb Frankfurdi ja Birminghami koolkondade kriitilisi lähenemisi kaasaja kultuurisüsteemile. Kultuurikriitika on teooria osade tõdede praktiline rakendust, et muuta paremaks elukeskkond. Põhineb tõdemusel, et kultuuri keskkond on meie enda loodud. Radikaalne: kultuurisõltelisuse väitjad: meie poolt kogetud kujul ongi kogu kultuuri keskkond meie enda loodud. Keel, viis keskkonda tajuda.
Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab alandlikkust, kuulekust, enese eitamist. "Mina olen saatus" kuulutab Nietzsche "Ecce Homos"; ta on esimesena paljastanud kristliku moraali tõelise iseloomu, näidanud, et see on "kuritegu (par excellence)". Sellepärast on ta anti- kristus. Nietzsche usub
asiaatide despotism. Pinnaehituse mõjust kõneldes kinnitab Montesquieu, et mäed 4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. 32-aastaselt ( 1721) raamat ,,Pärsia kirjad" äratas üldist tähelepanu. Raamat sisaldas sotsiaal- ja kultuurikriitika kõrval ka poliitilist kriitikat. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta jäi noorena orvuks, kuid siiski õnnestus tal saada hea haridus. Raamat ,,Du contrat socialou Principe du droit politique" Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva
dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi
madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus kirjandusteaduses lahtuda kirjandusteost ümbritsevast ühiskonnast, ehk teda isolooerida nagu seda teeb uuskriitika. keskmes on kirjanduse ja ühiskonna suhted ja mida ühendab ka ühiskondlik radikaalsus, arusaam, et kirjandus ja selle uurimine on üks osa maailma muutmisest. 9. Milles seisneb fraknfurdi koolkonna kultuurikriitika? Kas see peab tänapäeval paika? Frankfurdi koolkond on neomarkstistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis üritas sünteesida marksistliku mõtte baasil vahepeal muutunud ühiskonda adekvaatselt kirjeldavat teooriat, kaasates teisi uuema mõtte suundumusi (psühhoanalüüsi, eksistentsialistlikku filosoofiat jm). Nad osutavad sellele, et mõistusel baseeruvate institutsioonide toimimine tänapäeva
Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. T. S Eliot. Mathew Arnold. Bell,Clive Art www.csulb.edu/~jvancamp/361r13.html Habermas, Jürgen1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika 42 Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72 85 Eliot, T.S 1997 Valitud esseesid Benjamin, Walter The Work of Art in the Age of Mechanical Reproduction http://pixels.filmtv.ucla.edu/community/julian_scaff/benjamin/benjamin1.html
sellesse aega ja ruumi. Tema on vaba ta elab ja sureb siis, kui tema tahab. Ta võitleb jumalaga tema oma relvadega. Ka see tekst on väga visuaalne ja fantaasiarikas ning väga täpselt konstrueeritud. Loeng nr 16 (16.04.2008) Berk Vaher 90ndate lõpu eesti intellektuaalse maastiku silmatorkavam uue põlvkonna esindaja. Tea huvide ring on väga avar ja kirjandus on sellest ainult üks osa. Seal kõrval veel kultuurikriitika, ühiskonnakriitika, kiindumus muusikasse, mis avaldub plaadi- ja kontserdiarvustuste kaudu. Seda muusikaarmastust tasub tähelepanna ka tema proosat lugedes. 2000 ja 2001 aastal ilmuvad talt kaks jutukogu: ,,Pilved asfaltile" ja ,,Kaval kuuldavus". Selle sama viimase pealkiri juba viitab helide maailma olemasolule ja selle maailma ambivalentsusele. Need kaks on sellised raamatud, kus üks noor autor üritab suhteliselt jõuliselt luua oma individuaalset käekirja
annaabi.ee 
