Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kultuuriasutus" - 11 õppematerjali

Ettevõtete visioonid
3
docx

Ettevõtete visioonid

raamatukogu, ta tagab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile. Oma tegevusega toetab raamatukogu lugemisharjumuste kujunemist, koolitust, täiend- ja ümberõpet ja harrastusi, pakub kultuurilist meelelahutust ja harivaid loenguid. Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid. Valga keskraamatukogu visioon: Valga Keskraamatukogu on piirkonna mainekas avalikku teenust pakkuv mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus. Raamatukogu kogud on komplekteeritud lugejanõudlusest lähtuvalt, arvestades ka marginaalseid huvigruppe. Teenindus on paindlik ja kasutajasõbralik. Raamatukogu on kogukonna keskuseks, kus pakutakse sisukat meelelahutust ja harivaid loenguid. Kogutud kodulooline informatsioon on tehtud erinevatel viisidel kättesaadavaks. Kommentaar: ettevõtte visioon ja misioon on laialivalguvad. Oleks võinud olla midagi konkreetsemat ja otsesemat. Eesmärgid on küll head, kuid mitte meelejäävad.

Majandus → Ettevõtlus
14 allalaadimist
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia- -retsensioon
2
odt

"Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." retsensioon

Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi peategelased on kaks Peterburi arhitekti ning uhked, ent veidrad sakslased, kelle närve tõmbavad pingule pidevalt silmapiirile ilmuvad eestlased Ennud ja Ened. Osatäitjateks on muidugi teatri näitlejate paremik. Lugu algab ööl, kui Bubõr (Ivo Uukkivi) ei saa rahulikult magada, kuna akna taga lendlevad

Teatrikunst → Teatriõpetus
17 allalaadimist
Kultuuri- ja kunstiajalugu 10 klass peatükkide 9-14 küsimuste vastused
5
docx

Kultuuri- ja kunstiajalugu 10.klass peatükkide 9-14 küsimuste vastused

Ateena, Aleksandria ja Pergamon 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitele eelistati losse ja muid ilmalikke hooneid. Eelistati rikkaliku ja toretsevat korintose stiili. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Pharose tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust. Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse, selle linna tähtsaim kultuuriasutus on Aleksandria raamatkogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Rõhutati näoilmeid ja tundeid ehk siis peegeldasid piinu, pingeid ja raevu. 9. Kumba eelistad, kas ,,Samorathe Nike" või ,,Milose Venust" 10. Jutusta ,,Laokooni" süzee. Kujutab sellenimelise trooja preetri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastavad, sest Laokoon hoiatas Troojalasi kreeklaste sõjakavaluse ehk puuhobuse eest.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia seminaritöö
18
docx

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö

institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Seletavad õigusnormid § 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. § 21. Ülikooli juhtorganid Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor. § 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
125 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik
56
docx

Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik

Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik- õiguslike ülikoolidega võrreldes. § 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. kas käesolev seadus ei ole sama mis ülikooliseadus? (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. !§ 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise.

Õigus → Õigus
197 allalaadimist
Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
16
doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip ­ igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid ­ mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid koondati raamatukokku. Sellega toonitati, et arhiiv ei ole kultuuriasutus (seda on raamatukogu); arhiiv on riigi atribuut! 1821 asutati Pariisis École Nationale des Chartes (eestipäraselt kasutatud kui Hartade kool). Kooli eesmärgiks oli arhivaaride ja raamatukogude töötajate koolitamine. Kõige selle taustal oli arhiivinduse süsteem oma arengus jõudnud kriisi, mis avaldus dokumentide korrastamise põhimõtetes, sest kehtinud pertinentsiprintsiip ei toiminud enam ­ kogunevate dokumentide hulk oli kasvanud, iga dokumenti ei saanud hoida täiesti iseseisva

Ajalugu → Ajalugu
137 allalaadimist
Muuseumid
40
docx

Muuseumid

ja mõttemalle ning säilitada kultuuriväärtusi. Muuseumi inimese füsioloogia, anatoomia ja meeli iseloomustavad kogud pakuvad noortele ja täiskasvanutele äratundmis- ja avastamisrõõmu. Interaktiivne lähenemine muudab õppimise ja meeldejätmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Eesti Tervishoiu Muuseum on Eesti meditsiini ajaloo talletamisel ainutähtis organisatsioon, mille abil toimub järjepidev uurimis- ja teadustöö. Eesti Tervishoiu Muuseumist on saanud arvestatav koolitus- ja kultuuriasutus. HETKEOLUKORD Eesti Tervishoiu Muuseumi külastab aastas keskmiselt 15 000 inimest. Külastajatest suurema osa moodustavad kooligrupid. Püsiekspositsioon ,,Inimene. Tervis. Perekond" annab ülevaate inimese organismist, seksuaalsusest, rasedusest, sünnitusest ja tervislikust eluviisist. Keha ehituse ja funktsioonide õppimist lihtsustavad loomutruud mulaazid, balsameeritud elundid ja elektroonilised skeemid. Näitust ilmestavad

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

ja mõttemalle ning säilitada kultuuriväärtusi. Muuseumi inimese füsioloogia, anatoomia ja meeli iseloomustavad kogud pakuvad noortele ja täiskasvanutele äratundmis- ja avastamisrõõmu. Interaktiivne lähenemine muudab õppimise ja meeldejätmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Eesti Tervishoiu Muuseum on Eesti meditsiini ajaloo talletamisel ainutähtis organisatsioon, mille abil toimub järjepidev uurimis- ja teadustöö. Eesti Tervishoiu Muuseumist on saanud arvestatav koolitus- ja kultuuriasutus. Eesti Meremuuseum HETKEOLUKORD Eesti Tervishoiu Muuseumi külastab aastas keskmiselt 15 000 inimest. Külastajatest suurema osa moodustavad kooligrupid. Püsiekspositsioon ,,Inimene. Tervis. Perekond" annab ülevaate inimese organismist, seksuaalsusest, rasedusest, sünnitusest ja tervislikust eluviisist. Keha ehituse ja funktsioonide õppimist lihtsustavad loomutruud mulaazid, balsameeritud elundid ja elektroonilised skeemid. Näitust ilmestavad

Informaatika → Arvutid i
24 allalaadimist
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

· 1606.-1608. aastail Antonius ja Kleopatra, Horiolanus, Timon Ateenast, Perikles. Ben Johnsoni mõju, oli oma aja hiilgavamaid antiigitunnetajaid, tõeline asjatundja. Publik hakkab ihalema ilusat, stiilset, maalilist, ollakse tüdinud suurtest probleemidest teatris. Publik muutunud ka peenemaks ja haritumaks. Tol ajal lihtrahva aur läks usudispuutide peale. Teatris käisid mittepuritaanlased. Teatrist saab kultuuriasutus Inglismaal, ei kujunda enam ühiskondlikku teadvust, on nagu kunstiteos. · 1609. aastal Simberlain. · 1610. aastal Talveöö muinasjutt. · 1611. aastal Torm. 1612. aastal Henry VIII. Shakespeare mängib läbi siin vanu teemasid, ilma suurema pinge ja huvita. Torm lõpetab tema kaanoni ehituse üsnagi loogiliselt. Põhiprobleem leiab lahenduse, aga see lahendus on fantastilis-utoopiline, kuna selleni jõutakse utoopilises maailmas. See teeb edasise

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus ­ organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus ­ organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad jne), potentsiaalsed kliendid, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, ajakirjanikud, arvamusliidrid jt. · meditsiiniasutus ­ organisatsiooni töötajad, patsiendid, potentsiaalsed patsiendid, patsientide omaksed, riiklikud ametid, ajakirjandus, arvamusliidrid jt. 7 3

Meedia → Suhtekorraldus
205 allalaadimist
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Itaalia); Jeroen Walterus (Flaami Rahvakultuurikeskus, Belgia); Jos Van Rillaer (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Francesco Vargiu (Itaalia); Léon Zaks (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia). 3 Eessõna ja taust Ülemaailmne arvutivõrk on kaasa aidanud kultuurialaste veebirakenduste üha suuremale levikule. Pea iga kultuuriasutus või -algatus tahab tänapäeval olla ülemaailmses võrgus, et oma sisu reklaamida, levitada informatsiooni ja teavitada oma tegevusest Interneti kaudu. Kultuuriinformatsiooni edasiandmisel tuleb tagada kvaliteet. Samas on kvaliteet väga lai, üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun