Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi. Saksamaa aga ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki ning ei sallitud ka Ajutise Valitsuse ega Maanõukogu tegevust. Muuhulgas saadeti laiali rahvusväeosad, poliitiline tegevus keelustati, trükk allutati tsensuurile, ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel ning paljud rahvuslikud poliitikud vangistati
1905 a. revolutsioon. a) erinevad liikumised: * töölisliikumine nõudsid paremaid elu ja töötingimusi (Lääne riikide eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu. * talurahva liikumine. Nõudsid maksude vähendamist ja nõuti, et ei toimuks talude krunti ajamist. * rahvavabastusliikumine Venemaa äärealadel elavad rahvad hakkasid nõudma omavalitsust ja kultuurautonoomiat. * ülddemokraatlik liikumine nõuti kodanikuõigusi, riigikorra kaasajastamist (nõuti parlamenti). Jaanuaris 1905 algas Peterburis streik. 9. jaanuaril 1905 tuli Talvepalee juurde u. 6000 töölist massimeeleavaldusele, et anda tsaarile üle ,,tööliste palvekiri". Kirjale oli allakirjutanud 150000 inimest. Rahvast tsaari lähedale ei lastud ning nende pihta avati tuli. Palju hukkunuid. Jaanuari lõpuks 1905 liitus ülestõusnutega ka sõjavägi
23.veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri ees kell 8, päev hiljem ka viljandis. 24.veebruari õhtul moodustati Tallinnas Riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Päts ja asetäitjaks Vilms. 25.veebruari hommik oli Tallinnas pidulik: lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaparaad.Saksamaa tahtis Balti kubermandudest luua Balti(hertsogi)riiki. Eestlastele lubati vaid kultuurautonoomiat. Reaalselt see toimima ei hakanud. Saksa okupatsiooniga saadeti rahvusväeosad laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, saksa kee sai ametlikuks keeleks. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. Eesti vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia. Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser ja loodi sotsialistlik valitsus. 11.nov kirjutas uus valitsus alla
omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu. Iseseisvuspüüete õiguspärasuse teke. Vene valitsuse koostööpartneri rolli astus esimest x eesti-läti rahvuslikud ringkonnad baltisakslaste asemel. Venemaa poliitilised jõud ei pooldanud riigi föderaliseerimist, rääkimata 3 iseseisvate riikide tekkimist. Juulis 1917 kadettide kongress, mis lubas vähemusrahvustele vaid piiratud kultuurautonoomiat. Tõnisson kirjutas selle peale, et rahvad peavad oma teed ise otsima lahus Suur- Venemaast. Iseseisvusidee teke.Venemaal hakkasid valitsema hoopis suurriiklikud meeleolud, küsimus vähemusrahvaste tulevikust lükati edasi. Erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid) Enamlased – VSDTP Eesti organisatsioon marksistlik tiib, eesmärk kehtestada proletariaadi
omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu. Iseseisvuspüüete õiguspärasuse teke. Vene valitsuse koostööpartneri rolli astus esimest x eesti-läti rahvuslikud 2 ringkonnad baltisakslaste asemel. Venemaa poliitilised jõud ei pooldanud riigi föderaliseerimist, rääkimata iseseisvate riikide tekkimist. Juulis 1917 kadettide kongress, mis lubas vähemusrahvustele vaid piiratud kultuurautonoomiat. Tõnisson kirjutas selle peale, et rahvad peavad oma teed ise otsima lahus Suur- Venemaast. Iseseisvuse tekke idee.Venemaal hakkasid valitsema hoopis suurriiklikud meeleolud, küsimus vähemusrahvaste tulevikust lükati edasi. Eesti riigi sünnitunnistus — Maanõukogu 15. novembri otsus Eesti iseseisvumine otsustati 15. (uue kalendri järgi 28.) novembril 1917. Venemaa poliitiline olukord ei jätnud teist võimalust. Veel augustis olid eestlased uskunud, et autonoomia on
Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi. Saksamaa aga ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki ning ei sallitud ka Ajutise Valitsuse ega Maanõukogu tegevust. Muuhulgas saadeti laiali rahvusväeosad, poliitiline tegevus keelustati, trükk allutati tsensuurile, ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel ning paljud rahvuslikud poliitikud vangistati
sõjaväeline diktatuur. Berliinis peeti otstarbekaks moodustada Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne Balti (hertsogi)riik. Baltisakslased olid alustanud ettevalmistusi selle loomiseks juba 1917. aasta lõpul. Aprillis 1918 Riias peetud Baltimaade maanõukogu (Landesrat) koosolek, kus väheste eestlaste-lätlaste kõrval domineerisid baltisakslased, pöördus Saksa keisri poole palvega osutada abi riigi loomisel. Eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat, nende esindajate protesti ei peetud miskiks. Balti riigi loomine jäi siiski venima, sest baltisakslaste kavad tekitasid vastuseisu ka Berliinis. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogi- riigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata. Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline
mingisugust Eesti Vabariiki ei eksisteeri. Konstantin Päts pääses kindrali jutule alles 1. märtsil kui Tallinna linnavolikogu liige, mis iseenesest näitab sakslaste suhtumist. Eesti Ajutine Valitsus läks kuni novembrikuuni põranda alla. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine. Päästekomitee nimetas ametisse Eesti esimese ajutise valitsuse. Deklareeriti Eesti neutraalsust käimasolevas sõjas, lubati kõiki isiku- ja kodanikuvabadusi ning kultuurautonoomiat vähemusrahvustele. 1. päevakäsuga kästi kõrvaldada kõik Nõukogude asutused ja keelati Eesti kodanikel igasugune osavõtt Vene-Saksa sõjast, 2. päevakäsuga tehti ülesandeks lugeda iseseisvusmanifest ette kõikides koolides ja kirikutes, 3. päevakäsuga kohustati tagastama endistele omanikele kõik Nõukogude võimu võõrandatud varad. Samal päeval kuulutati Eesti iseseisvus välja ka päev varem vabastatud Viljandis. 5
vahetult ja operatiivselt vastavate kogukondade esindustega (võib olla koguni vastav minister). Riigi seadustega määratakse vastava kultuurautonoomilise kogukonna liikmete minimaalne hulk, mis annab aluse teda ametlikult tunnustada ja registreerida. Kogukonna liikmed peavad olema asukohamaa alalised elanikud või koguni kodanikud, reeglina on tegu põlvkondi asukohamaal elunejatega. Ajutised elanikud, turistid ning võõrtööjõud ei saa moodustada kultuurautonoomiat, samuti ei saa kultuurautonoomia kandjaiks olla okupeeriva riigi kolonistid, kui koloniseerimine tuvastatakse. § 4. KUTSEALADE OMAVALITSUS Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline korporatiivne organisatsioon, mis ühendab antud elukutse (või nende grupi) esindajaid ja tegutseb nende huvides (arstid, advokaadid, meremehed jne). Tavaliselt moodustavad nad oma esindus- ja juhtiv-täitevorganid, korraldavad liikmete arvestuse. Rajaneb
annaabi.ee 
