kelle sõjamehekuulsus kandus üle ka tema eromenile. Erastesteks olid reeglina 20-30 aastased vallalised mehed. Sparta ajaloost on teada palju liigutavaid lugusid erasteste ja eromendide armastusest ja vastastikusest truudusest, paljud neist jäid lähedasteks sõpradeks kogu eluks. Omasooarmastus Ateenas Erinevalt Spartas polnud Pederastia Ateenas kohustus, vaid privileeg. Algselt seostus meestearmastus Ateenas peamiselt sõjamehevapruse ja tsiviilvoorustega. Selle kultuslikuks kehastuseks said kangelased-armukesed Harmondios ja Aristogeiton. Omasooarmastusel oli ka tähtsaid pedagoogilisi funktsioone. Ateena ühiskonnale iseloomulik võistluslikkuse vaim, ühtviisi tuge, nii spordis kui ka poliitikas tekitas pingsat emotsionaalse soojuse ja enese avamise vajadust. Filosoofide kirjeldus omasooarmastusest Sokratese ja Platoni kirjelduse kohaselt on armastus noorukite vastu sama emotsiooniküllane
- 6. saj. eKr). Kreeka ehituskunst on tugevalt konstruktsiooni keskne ning tähtis on välisarhitektuur. Rooma arhitektuur on suuresti üle võetud kreeklastelt, mida kasutati ainult dekoratiivselt. On kreeklaste kui ka etruskide arhitektuuri jätkuks. Nendelt võtsid nad üle ehitiste tüübid, konstruktsioonid nii kohandades kui ka täiustades neid. Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul. Nagu Kreekas, nii on templid Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevus seisnes ka selles et kreeklased pidasid templeid jumalate asupaigaks ning templi pühamaisse ruumi, cellasse said siseneda ainult preestrid samalajal kui inimesed jäeti templi peafassaadi ette kuid rooma templisse kutsuti inimesed sisse v. a. cellasse
fotograafias toimuma kiire areng. Tekkisid erinevad autorid,stiilid, voolud, esteetikad ja manifestid. Hakkas pihta võidujooks fotograafias. Pildistamine muutus lihtsaks ja foto kergesti kättesaadavaks. Nõnda tekkis ka professionaalsus ja tehnika ning käsitlemine: rakurss, ruumipöörde kasutaine, varjude tähtsustamine, vormide lõhkumine. Harjumuspärastud vaated, kihiline maailmajäädvustamine/nägemine. Liikumine pildil saab kultuslikuks. Tava albumi foto kaob massidesse ja muutub tavarahva lõbuks. Mehaanilisus võtab hoogu ühiskonnas kui ka humanismis, puutumata ei jää ka kultuur ja kunst. Kõik mehhaniseerib ja taandub mehaanikale. Vanad tavad ja arusaamad, et inimene on kõige olemus ja keskus, kõige looja, kus tehnika on käsi selle teostuseks, on hääbumas. Modernsus tuleb kiire hooga ja sõidab kõigest üle oma ebastabiilsuse, piiritlusetusega ning olemuseta. Kunstnikust kui loojast on saamas hoopis kunstnik, kes
· Araablaste ülemvõimu lõpp. Pärsias, mis järk-järgult siiitluse keskpunktiks muutus, algas uus vaimuelu, mõistagi pärsia rahvuslikul vundamendil. Türklaste Osmanite riik sai veel korraks võimule ning ühendas poliitiliselt Põhja-Aafrika, Egiptuse, Araabia, Süüria, Paestiina, Mesopotaamia, Väike-Aasia, Balkani, kuid ka see kalifaat lagunes. VI ptk. · Islam pöördus tagasi oma emamaale, Araabiasse. Meka ja püha maa-ala jäid endiselt islami kultuslikuks keskuseks. Seal valitses iseseisvalt prohveti sugukond, hasimid. · 1700 a vahhabiidide liikumine. Abd al-Wahhab asutab vahhabiidide sekti ning kulutab ametlikule islamile sõja. Ta võitles prohveti ainulaadsetele sõnadele lisatud õpetatud täienduste ja võltside moonutuste vastu. Teda toetas Ibn Saudi dünastia, kes rajas Nedzdi maale vahhabiidide riigi, pealinnaks Darija.
Sakraalses ruumis peegeldus pühakute ja reliikviate kultus, kui hakati rajama kabeleid ja kiriku löövidesse kõrvalaltareid, mis olid pühendatud pühakutele. Jõukamatel inimestel olid kaasaskantavad altarid, levis ka kaitsepühakute tava, kes pidid kujudena kaitsma sõjamehi või kaupmehi. Lihtrahvas pidi ise pühapaikadesse minema, sellest sai alguse palverännu motiiv. Pühakutel oli eestpalve funktsioon, lakkamatu eeskoste meie eest taevas. Ristimärgi tegemine muutus kultuslikuks toiminguks, pelgalt kurjade vaimude väljaajamiseks mõeldud märgist sai keskajal masside seas levinud õnnistamise viisiks, mis tähendas ristmise käigus ka sümboolset usu edasiandmist. Surmapatu kontseptsiooni kõrvale tõuseb pihilkäimine. Meeleparandusprotsessi toomine kirikusse aitas parandada usklike meeleolu, aga täitis ka kiriku kassasid. Iga inimene pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja.
Aura Benjamini jaosk on seotud tootmisviisidega inimeste vahel, aura pole igavene, üleaegade kestev, aura tähendus muutub aegada jooksul. Fotol on kujutatud puu. See puu on kadrioru serval, saan seda minna vaatama. Näen puud ennast, kui teha puust foti siis on tegememist reprodutsiooniga mis on taas loodud. Me saame seda puud kasutada kultuslikuks objektiks. o Näide filmist: Kui me lähme teatrisse siis näitlejad esinevad meile. Näitleja reageerib saalile. Filmis aga reageerivad näitlejad kaamere. Seda mida näitleja teeb filmis, ei saa nimetada esituseks. Pigem on see teatud hulk esitusi (võetakse kaadreid eraldi). Benjamini sõnul on näitleja seega filmis jäetud ilma konkreetse aja
Jäänud rahvusliku südametunnistuse peale. Romuluse valitsemisaega on idealiseeritud. Palatinuse künkale on tekkinud küla. Rooma linn hakkab arenema ja suurenema, areng pikaaegne. Latium- kogu maakonna nimetus, millegi erilisega silma ei paista. Räägitakse Rooma 7-st künkast. Epiteel (urbs)Septimontium- 7 mäe linn. Tegelikkuses on künkaid rohkem. Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid.
kogu kreeka arhitektuur. 5.saj. eKr. Sai alguse kreeka kõrgklassika periood, mis tähistas kreeka kultuuri igakülgset õitsengut. Järgmist, 4.saj. eKr. Nim hilisklassika perioodiks, sama sajandi lõpul sai alguse hellenism, mis kestis 1.saj.eKr. Pärast seda kuulus Kreeka Rooma maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt
annaabi.ee 
