Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti
iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii
*võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar- laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco-Pr. pärit munk, kes pühitseti Eesti piiskopix. Uku-eestlaste poolt tuntud jumal. Tacitus-esmakordselt mainis ja pani kirja rahva ,,aestid"
) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega. Varsti õpiti ise rauda tootma. esimesed kohad- Tindimurru põhja-tartumaal, u 2000a tagasi. Põllunduse edusammud- metallist tööriistad, hakkas levima aletamine(mets raiuti maha, puud põletati,saadud tuhk oli heaks väetiseks). söödiviljelus- haritud maa jäeti sööti, kasutati vahepeal karjamaana, loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti üles harida. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks
Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. Pronksesemete vähene levik. b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus
Asvaasula oli ümbritsetud paekivist tara(müüri) ja palkidest kaitse ehitusega. Samatüübilisi pronksi leiuga asulakohti on avastatud Saaremal veel Ridalast ja Kaali järve äärest, Irust ja Narvast. Pronksiajal hakati rajama ,,maapealseid hauakambreid" Kivikirs kalmeid. Põhielemendiks oli suurtest kividest laotud ring d=3-10m, ringi keskel oli paeplaatidest laetud kirst, kuhu asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega. Varane rauaaeg 600eKr 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt Jäbala kivikirst kalmest, esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega
Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u
usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal (skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko viljakusjumal; Tõnn Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele
3-8m läbimööduga ring ning selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. o Eesti üks vanimaid kivikirstkalmeid avastati Tln-Narva maantee veerst (IX-VIII saj eKr.) o Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati eestis ka mõned laev kalmed. Väiksematesse kivikirstudesse maetud surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt. o Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu) o Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma. Eestis leidub soorauamaaki. o Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi.
annaabi.ee 
