Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3) 9 6. SIBERI NULG Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.) Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina. Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta
Suurim levikuala on Ida-Aasias, kust on leitud 28 sireliliiki. Kõige rohkem esineb neid Hiinas. Areaali tsentriks on Kesk-Hiina provintsid Shenixi, Sichuan ja Yunnan. Ida- 3 Aasias on levinud omapärased hilja õitsevad sirelid (ligustriinid), mis on teistest sireliliikidest tunduvalt erinevad. Himaalaja piirkonnas leidub kaks liiki: himaalaja ja afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.)
alal Balkani poolsaarel. Esineb ka selliseid liike, mille areaal on varem olnud palju suurem, kuid praegusel ajal on jäänud see küllaltki väikeseks. Põhjused areaali vähenemiseks võivad olla looduslikud, kuid areaal võib väheneda ka inimese tegevuse tõttu. Selliseid areaale nimetatakse reliktseteks. Reliktsed areaalid on näiteks harilik jugapuul või hiibapuul . Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON
Levinud on ka huvitavate pool-liht ja pool-liitlehtedega puud, millede puhul lehtede alaosa koosneb sulglehekestest, keskosa on hõlmine ja lehetipp vaid saagjaservine. (ibid.) 1.1 Harilik pihlakas Hariliku pihlaka ladinakeelne nimi on Sorbus aucuparia. Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda pihlakas. Harilik pihlakas levib nii Euroopas kui ka Siberis. Eestis esineb teda sageli. Kasvukohtadeks võib lugeda montaanset ja subalpiinset astet. Tasandikel kasvab kultiveerituna. Harilikku pihlakat leiab ka hõredates kuuse-, lehtpuu- ja seedermännimetsades, väludel, rohelise lepa ja mägimänni-põõsastikes, kaljustel küngastel, metsaservadel mõõdukalt kuivadel kuni niiskeil huumuslikel, enamasti happelistel muldadel. (Godet 2000: 68) Lisaks kasvab ta raiesmikel (Leht 1999: 163) Eluvormina on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, Vahel kasvab ka põõsana. Harilik pihlakas on ühekojaline taim
paberitööstustes, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks jne. Haavapuu höövlilaastu kasutati varemalt korvipunumiseks ning haavapalgist õõnestati paate haabjaid. Haavakoort kasutavad toiduks mitmed sõralised (põdrad, hirved) ja jänesed. Haavakooreteed on kasutatud tuberkuloosi raviks. Populus alba - Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal: Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja KeskAasia, Põhja-Aafrika. Põhja-Euroopas kasvab üksanes kultiveerituna. Eestis kultuuris sage. Meil küündivad suuremad puud 32 m kõrguseni ja tüveläbimõõt ulatub 220 cm-ni. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest kaldu. · Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3..
nimestiku kategooriad kategooriad ohukategooriat, sest siin kehtib ettevaatuse printsiip: kui et pole eriteadlasi, kes vastavat liiki hästi tunneksid. Looduses hävinud Liik elab üksnes kultiveerituna, tehistingimustes või pole kindlust, tuleb olla valmis halvimaks. Extinct in the Wild (EW) naturaliseerunud asurkonnana väljaspool oma algset levilat Niisiis pole tänapäeval korrektne rääkida punase
turbasamblad, samuti h. pohl. LU on raskendatud, või toimub see kasega. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 5000 tk/ha. Kasvukohatüüp on levinud ca 2 % kogu metsamaast. Laanemetsad Laanemetsade muld on hea drenaaziga, viljakas, paiknedes enamasti liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga. Organogeenne horisont on õhuke või puudub, A1 horisont kuni 35 cm tüsedune. Looduslikult kasvavad põhiliselt kuusikud, raiete tagajärjel ka kaasikud ja haavikud, kultiveerituna männikud. Puistud Ia kuni III boniteediga (tavaliselt I-II boniteediklass). Alustaimestikus alati ohtrasti h. jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või moreenküngastel. Mulla lähtekivimiks on tavaliselt karbonaadivaene punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen, vahel esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid
Õitseb pärast lehtimist juunis, olles üks hilisem õitseja pajude hulgas. Isasurvad 3-5 (10) cm pikad, emasurvad 4-5 cm pikad, viljad valmivad augustis ja jäävad kuni kevadeni puudele. Hõberemmelgas (Salix alba L.) [alba] Suurte mõõtmetega, kasvades 30 m kõrguseks ja 1-2 m tüveläbimõõduga puuks. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, esinedes vaid Lõuna-Eestis jõgede üleujutatavatel aladel, soodes jne. üsna vähesel määral, rohkem kultiveerituna, üldareaal lai, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast kuni 48 Lääne-Siberini ja lõunas Põhja-Aafrikani. Võra lai, tüve koor paks ja korbane. Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Lehed süstjad, kuni 12 cm pikad ja 2 cm laiad, teritunud tipuga, näärmelise peensaagja servaga, noorelt mõlemalt küljelt
Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust eriti ei oma, puid hindavad vaid mesinikud hilise õitsemise tõttu. Samal põhjusel ka hübridiseerub teiste pajuliikidega vähemal määral. Hõberemmelgas (Salix alba L.) Suurte mõõtmetega, kasvades 30 m kõrguseks ja 1-2 m tüveläbimõõduga puuks. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, esinedes vaid Lõuna-Eestis jõgede üleujutatavatel aladel, soodes jne. üsna vähesel määral, rohkem kultiveerituna, üldareaal lai, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast kuni Lääne-Siberini ja lõunas Põhja- Aafrikani. Võra lai, tüve koor paks ja korbane. Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Pungad karvased, piklikud, võrsele hoiduvad, pruunid kuni punakad, kuni 6 mm pikad ja 1,5 mm laiad. Lehed süstjad, kuni 12 cm pikad ja 2 cm laiad, teritunud tipuga, näärmelise peensaagja servaga, noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased, hiljem ainult alt
annaabi.ee 
